Lapsed?!

Blogil peitub täna mu jaoks väga hea mõte- enesearutelu. Tõde on, et 24/7 kuulen ma peas hääli, neid võiks ka nimetada mõteteks ning ausalt öeldes on nende ülestähendamine blogis kindlam, kui jutustamine kellelegi teisele. Juba mõte ise, et ma saan kuulde ka teiste mõtteid, paneb mu vaikima ja kuulama.

Rong. Tõesti, peale kella 3st zavoodi ning Baltijaama on rongid mu meeliskohad, kus tasub silmad lahti hoida. Eriti soovitan ma istuda 3 klassi vagunisse, sest need on kõige odavamad ning seal on ka selle lihtsa põhjuse pärast erinevad suleliseda ja karvased koos.
See on loogiline, et laps õpib maailma läbi mängu. Tema jaoks ei piirdu mängimine vahest ainult liivakastis püherdamisega vaid ka maailmaga, milles me elame. Esimesed mänguvõtted, mida nad omandavad pärast rääkima õppimist, on jäljendamine. Laps on kodu peegelpiltä- sellega peaksid kõik olema kõik kokkupuutunud. Igatahes jäi täna mulle silma üks 5 aastane poiss. Küllaltgi rõõmus ja säravsilmne jõnglane, kellel polnud veel valetamise oskus täielikult külge jäänud. Tema ja ta ema istusid rongis ning poisil paistis olevat kogu aeg mida rääkida kuni üks hetk poiss naeratas hästi lõbusalt. Seejärel ta kallistas enda ema ning tegi talle põsemusi. Ausalt, tõesti armas oli vaadata, kuid sellele järgnev pani tegi mind veidi tähelepanelikumaks. Ema vastus poisi musile oli käeselg, millega ta pühkis enda põske. Natuke aega läks mööda ning poiss hakkas jälle midagi jutustama, tegi nalja, naeratas ja jälle kaisutas enda emat ning tegi talle põsemusi. Seekord aga nägin, et hetkel, kui poiss enda ema kallistas ta silmad käisid mööda vagunit ringi ning suu samas lausus midagi. Ja need silmad, ma pole kordagi näinud sellist silmadeliikumist 5 aastase näost, küll aga nende omadelt, kes on vähemalt 18 aastat vanad See oli selline flirtiv ja samaaegselt hoiatav silmadevilamine. Ema samal ajal, aga ei paistnud naeratavat, kuid poega korrale ta ka ei kutsunud.
See situatsioon kordus veel korra nng oleks rohkemgi aset võtnud, aga rong hakkas jõudma enda sihtpunkti ning ma olin täiesti kindel, et ma olin poisis näinud tema isa. Ta liigutused olid kohmakad, kuid sellegipoolest ühtaegu peened ning üldise hoiakuga kokku sobituvad.
Ma jätsin poisi tema emaga ning jälgisin silmanurgasst ühte tüdrukut . Ma ei ütleks, et vanust oli tal väga palju rohkem. Tema puhul nägin ma aga tikk sirget selga, pikka ja mõõdetud kõnnakut mida kroonisid tema silmad, mis olid kogu aeg teadlikult ette suunatud. Kõige, ma rõhutan kõige huvitavam tema juures peale ta rühi olid tema puusad. Need ei paindud ühe ja teisele küljele nagu mõnel Baltijaama hooral, kuid just see x liigutus on sobilik mõngele neiule, kes teab milline ta välja näeb samaaegselt tunnetades teiste pilku mis teda möödudes saadab.
MA POLE PEDOFIIL. Ausalt, mitte üksgi neist lastes ei tekitanud minus mitte mingit erutust, aga see oli huvitav mille otsa ma komistasin.