Illusioonide värav

Californication

2012-01-17T14:07:00.002+02:00

„I just want to say im sorry, its not right from me to give you hard time about your life, you just have to know it comes from the good place, place who will protect you from that bad shit whats out there. I know what guys are like. I`ve been that guy, i am that guy, sometimes its is so hard to tell the difference between the ones with a good heart and the ones who are just out there to win.“ Hank Moody

You sure?

2012-01-15T07:10:00.004+02:00

Im comfort with my virility! So...

Love:
a) the ones who love
b) the ones who are being loved
c) the lucky ones who are completely lost between a) and b)
d) the ones who manage to fuck up everything whether its a), b) or c)

Meh! Love all the people!
Usuks ma nüüd ise ka seda, mida ma just kirjutasin...

Natuke ühinguõigust?

Nädalavahetus

2011-11-20T19:31:00.002+02:00

Elu on lill!

Terve nädalavahetus möödus korraliku pidutsemise tähe all- minu oma, mis lõppes isegi mõistlikul ajal ja Aapo sünnipäev, millelt ma lahkusin koos õe ja ta poisiga kusagil 7 paiku hommikul! Selle kõik tegi paremaks veel see, et ma sain terve nv olla koos enda sõpradega ning õega, kes muidu jooksis toas ringi ja kommenteeris kõike, mida vähegi kommenteerida oli võimalik. Muidugi tehti mulle süüa ja ei äratatud mind kell kaheksa hommikul üles, et maale minna.
Kui ma nüüd suudaksin olla veidikene otsusekindlam (otsusevõimetus pole tegelikult mulle omane) siis ei ütle ma enda olukorra mitte ühtegi halba sõna. Aga ennem- ma vajan aega.

Suuuured tänud ja siirad kallistused kõikidele, kes tegid mu sünnipäevast sünnipäeva! Mul on sõbrad!

May I have your attention, please!

2011-11-16T11:11:00.001+02:00

Whom!
Ma olen täiesti äärmuslik inimene. Kui inimene ajab lihtsalt lolli juttu suust välja, mida tehakse huumori poolest siis võib juhtuda, et nii mõnigikord ei saa ma aru, kui mu silmad puru täis puhutakse. Ja siis on need korrad, kui inimene ei valeta mitte huumori poolest, vaid tõsiselt soovist midagi varjata. Nendel juhtudel ma soovin, et ma ei saaks valest aru ning ei looks peas kiirelt versioon tegelikkusest. Kahjuks on nii, et mida rohkem tõsimeelset vassimist ma näen, seda osavamaks ma muutun selle kinnipüüdmisel. Muidugi on ka elupõliseid valetajaid, kes teevad seda kõike silmagi pilgutamata, kuid üldiselt inimesed, kes igapäevaselt ei aja jama, failivad enamus ajast minu silmis enda jama varjamises. Teadmatus on õnnistus! Siiralt.

Ma tahan öelda ka seda, et teinekord võiks inimestel eksisteerida minu taktitunne. Ma võin küll olla sitapea, aga noo ausõna, kui ma ka keeran jama kokku või käitun muidu ebamugavalt kellegi jaoks lähen ma kuni viimse lõpuni välja kahjude võimalikult väiksena hoidmisel. Ilmselgelt mulle läheb vist liiga palju korda. Peaks olema ausam ning sellest tulenevalt ka halvem ning ajama inimesed reaalsusega nutma ning rääkima selle asemel, mida nad tahavad kuulda, alternatiivina mis tegelikult toimub - ehk siis õpivad, millal suu kinni hoida ja mis infot ise jagada. Kuid veelkord- bumerang! I love you!

Muus osas?

Pole teie asi, blogi on liiga avalik, küsige personaalselt. Kui aga natukene rääkida siis- igav just ei hakka ja mõned asjad panevad lausa enda absurdsuse tõttu muigama. Ma tahan öelda, et mul on liiiiiga hea õnn. Ma leian olukordi, milles olemist ma pole kunagi varem ettekujutanud ning inimesi, kellest igaüks õpetab mulle midagi uut (õnneks nad ise seda ei tea). Ma tunnen reaalselt, et minu jaoks on preagu käimas mingisugune periood millega justkui toimub mu seadistamine järgmise toreda etapi jaoks. Elan ja näen.

Edu

Life must go on!

2011-11-07T23:53:00.008+02:00

Mõni asi on hämmastav. Ma tahan küsida, kas eneseaustus on tõesti nii keeruline element, mida omada? Mõni asi siin ilmas peaks olema keerulisem, kui see on ja lihtsam nende jaoks, kes seda väärt on. Kuidas ma saan lugupidavalt suhtuda inimesse, kes ei mõista enda väärtust ning laseb end vabatahtlikult lörtsida? Äkki on selle nimi pehmus, otsustusvõimetus, seiklushimu või kõik need asjad kokku? Ja kui palju veel sellised on!
Või olen ma liialt vanamoodne.
Tegelikult, sellised inimesed polegi väärt teistsugust kohtlemist, kuid olukord muutub siis kui asutakse ennast hoidma ja väärtustama, isegi kui mitte enda nimel siis kellegi teise nimel.

Üks tore inimene ütles mulle "Igaühele antakse nii palju, kui ta kanda suudab", mida ma täiendaksin: "Igaüks võidab täpselt niipalju kui palju ta ise vaeva näeb". Mul on tohutu kihk hakata jagama inimestele avalikult nõu, et kuidas ja mis moodi saate enda olukorda parandada, kuid ma olen lõpuks selgeks õppinud, et osad ongi harjunud selle sooja hunnikuga, mille nad on enda perse alla sittunud ning puhtalt meelekindluse puudusest ei ole nõus küsima ja tegutsema parema olukorra nimel. Jep, ma olen douche, seda on mulle korduvalt öeldud, samas on mulle ka öeldud, et ma olen Agaga douche. Minu "Aga" olevat heasüdamlikkus- lootkem, et see ei lõpe. Seega pean ma nentima, et inimesed annavad loobumisvõidu momendil, kui nad enam ei austa ennast või tunnevad, et kedagi pole neile toeks.
Seega sõbrad ja muidu lähedased inimesed, tehke suu lahti ja ma aitan teid palju oskan (loomulikult rahaliselt unustage ära). Lihtsalt rääkimise ja küsimise vaev. Elu on mulle õpetanud, et sõbrad jäävad ning aitavad välja või vähemasti proovivad seda teha ükskõik millal, tasub vaid mainida. Bros before XXX, you see. Ma katsun ka seda rada hoida.
Ahja, kuidas muidu? Elu on suht ok. Selts sujub, liiduga sujub, seltskonnas olen ägedam, kui kunagi varem. Kooliga peaksin rohkem vaeva nägema, aga kuna viimased nädalad läksidki rohkem kategooriasse "Saame üle 2011" siis nüüd on asi rahulikum ning õppimine tuleb esiplaanile (v.a sünnipäev :P ). Kui nüüd vanemad ka mõistaksid, et mu iga nädalavahetuseline väljakurnamine pole kõige targem otsus mu ak.edukuse suhtes, siis saaks öelda, et mul pole tükk aega nii head elu olnud.
Ahja, toakaaslane on äge, tõesti.

See you later alligator!

Sest see lugu on nii hea (Onerepublic- Everybody loves me);
http://www.youtube.com/watch?v=1oyhjyI9lF0 , millegipärast blog tõrkus hyperlinki loomisel ja ma ei viitsi probleemi süveneda.

Niice.

2011-10-25T01:16:00.002+03:00

Hea külg- ma olen osavam, kui ma arvasin
Neutraalne külg- maailm pöörleb edasi
Halb külg- mitte miski ei rahulda mind

Tänase päeva tunne mõne erilise inimese suhtes:

Vaadake filmi Eternal Sunshine of the Spotless Mind. Minu jaoks täiesti kohutav film, kuid teenust, erase a person from my memories, ma kasutaksin. Elu oleks jälle lill. Võib olla mõni vaataks koolis imelikult pärast, kuid te teate ammugi, kuivõrd mulle teiste arvamus peale läheb. Pigem on inimesi, kes hoolivad sellest liialt palju.
Üks asi mulle meeldib: bumerang- what goes around, comes around and will hit you whether you want or not.
Dont ever believe the figures.

Toodles!

Mida?

2011-02-01T07:32:00.000+02:00

F! Kas mõni asi ongi muutumatu?

Park

2010-04-20T18:06:00.004+03:00

Keskpäev. Pole väga vahet, milline on ilm. Õnnetuses on kogu aeg taevas hall ja sajab vihma. „Ma ei lähe enam!“ „Vaata, mida nad minuga tegid!“ „Ma ei lähe“.
Tartu- heade mõtete linn, tudengite linn. Linn, kuhu on koondunud noored ja nende elurõõm.
Tasakaalu mõte seisneb selles, et eksisteerib võrdsus - mahuline, kaaluline, mis iganes mõõdetav või aimatav võrdsus. Raske on seda kommenteerida, kuid üldiselt ma nõustun. Inimese elu juures kehtib üldiselt sama reegel- vastavalt vaevale ka tasu. Halbadele päevadele järgnevad head. Kas heade ja halbade päevade arv on võrdsed, vaevalt. Ma usun, et vastavalt päevade kvaliteedile. Järjestikku rahulikele päevadele järgneb üks raskem päev.

Ma istun hetkel ühes Tartu pargis, millises täpsemalt, pole vahet. Oluline on minu jaoks see, mida ma just kuulsin. Hetkel, kui ma mälusin enda Tuce ja mõtlesin, et Coca-Cola zero on siiski rämps võrreldes originaliga, puhkes mu kuuldekauguses ja nägemisulatuses ühe naise nutt. Alguses arvasin, et küllap mõni joodik nutab enda saatusekaaslase õlal hinge kergemaks. Ma eksisin. Tegu oli ühe minuealise plikaga, küllaltki korraliku ja mõistlikku mulje jättis. Tema nutt see vastu polnud enam vastav vanusele- ahastav ja sügav. Sellise inimese nutt, kes ei nuta, nagu teda oleks solvatud, vaid inimese nutt, kes oleks just kui kedagi kaotanud. Sügav ja ükskõikne ümbritseva suhtes...
Kuni hetkeni, mil ma ei kuulnud ta sõnu olin ma täiesti pohhuistlikult tegevuses enda kõhu tätmisega. Neetult idiootne, enne ei tunne ma mingit kaastunnet inimese vastu, kuni olen arusaanud, mis temaga juhtus. See inimene oligi vist kaotanud osa iseendast, nii ma alguses arvasin. Ma unustasin täielikult söögimaitse või selle, et mu selg päikese käes oli muutumas kergelt higiseks. Ma olin valmis minema tema juurde ja tegema midagi, mida iganes. Mitte ajendatuna faktist, et ma saaksin tüdrukuga rääkida vaid, et ehk on minust abi...ma ei soovi midagi vastu, kui vaid lootus, et äkki tuldaks ka mulle appi raskel hetkel. Mida ma oleks teinud- fuck knows- oleks võib olla pärinud kus vanemad on jne...

Mu huvi asja vastu kadus aga 5 minutit hiljem. „Ma ei lähe enam kunagi arsti juurde! Nad tegid mulle haiget“ Ma otsustasin tagi seljast võtta ja maitsa veel seda Zerot, üritades enda mõtetes õigustada 11.90 krooni idiootset kadumist. Mul oli jälle ükskõik. Arsti eesmärk on ravida ning teha selgeks ravi vajalikkus ja prognoositav tulemuslikkus või siis ravi puudumise võimalikud tagajärjed. Küllap plika tegi mõne vale otsuse, mis viis ta arsti juurde. Siin ei näe ma vajadust lohutada või aidata. Selleks on tal teised inimesed.
Haiget? Abort? Miks sa nutad siis niimoodi? Arst oli lihtsalt ametialaselt käpard? Millised on arstide halvad päevad? Mida iganes...

Park

Kool- Elukool ja Ülikool

2010-02-03T20:14:00.003+02:00

Õigusteaduskonnas õppimine on välja arendanud minus üsna kena võime: tuupimise. Ma ei hakka siinkohal halama selle üle, millises mahus materjale peab inimene, kes sooovib näha enda nime bakalaureuse lõpetetajate nimekirjas, õppima. Ma muigan selle üle, et ma naudin idiootsust(nt nolifeda 5 tundi Playstationiga) ning seejärel õppida 15 minutiga ära 3 salmiline "Eestimaa, mu isamaa". Varemalt ma selleks polnud võimeline. Tänu öistele õppimistele tean suurepäraselt enda piiri ning oskan näha, palju olen võimeline korraga omandama. Ülikool õpetab. Küll, aga on mul teile kaaskodanikud ja kodakondsusetud, väike palve, mitte rääkida minu kuuldes hinnetest ja tulemustest seoses kooliga what so ever...Pole vahet, kas te saate A või F-i! Siiralt, ma ei taha kuulda. Samas, kui kellelgi on plaan näha, kas ta suudab mind mõjutada siis palun! Kuid mõneks ajaks ma ilmselgelt tollele uudishimulikule ei naerata. :D Milline karistus! Vaevalt see nüüd kedagi hirmutas, aga lühidalt: teema kool- te võite unustada minu vastutulelikkuse.
Muusosas. Majanduse saan ma võtta järgmine kursus uuesti. Pole midagi parata, seminarides ma ei käinud, kontrolltöödele ei jõudnud. " Küll ma hiljem järgi õpin" - see pole variant, tulemusena kirun ma ennast ning seda, et mõistmine ei jõudnud piisavalt vara kohale. Pole keskkool see ülikool. Siin ei käi õpetajad sulle närvidele, ega mangu, et sina, tore poiss, järele tuleksid vastama.
Uus semester, uue hooga. Ehk oskan ma seekord jagada aega kodu, seltsi, kooli ja Tema vahel. Fakt on, et koju jõuan ma vähem ning seltsist hakkan vabandama. Vastasel juhul mul pole ei aega, energitat ega viimaks tahtmist raamatuid avada. Pole võimalik olla korraga füüsikust Nobeli preemi laureaat ning raskejõustiklane(mitte selles reaalses maailmas)

some bull..

2010-01-10T02:04:00.002+02:00

Elu

Ma ei oska enam kirjutada. See kas tuleneb põhjusest, et ma ei soovi blogis avaldada seda, mida ma tean, näen, tunnen või on mu võimekus muuta pildid sõnadeks langenud. Lühidalt.
Ma ole muutnud. Suunas mida ma ei näinud ette ja mida ma kohati endiselt ei usu. Mitte uskumus tuleneb pigem sellest, et mul puudus varasemalt uskumus selless, et midagi võidakse mulle kinkida. Mulle tuli praegu meelde mu esimene korralik jalgratas. Isale saadati Rootsist mulle jalgratas. Selline vägev masin oli. Aastal 1996(kuulge, see oli fkn 14 aastat tagasi!!!!) omas see kella, millel oli Donald pardi pilt peal, lisaks omas mingisugust 6-käigulist käiguvahetus süsteemi. Mulle see ratas meeldis. Paraku sain ma selle rattaga u. 2 kuud sõita pärast mulle kinkimist. Nimelt, mul oli probleemiks see, et alati pärast õhtu lõpp ei viitsinud ma kuidagi ratast viia keldrisse(elan ma tegelikult 2 korruselises korterelamus). Üldiselt viisin ma ratta ikka keldrisse, kuid osadel õhtutel jätsin ma teise alla treppikotta. Iga hommikuga, kui ma leidsin ratta alles olevat, lõpetasin ma ta keldrisse viimise hoopiski. Oh üllatust, ei läinudki kaua aega, kuni ratast enam polnud. Käisin otsisin koduküla ümbruse läbi, midagi. Ema teatas veel isegi politseissse. Hiljem tuli välja, et mingi varas(tema hingel olid igasugu pisikelmused) ärandas mu ratta, sõitis sellega nii 6 km ning seejärel lükkas mu kallikese kraavi, sest rehv olevat lõhkenud. Kogu selle toreduse ja veel endiste jamade eest sai onu aasta vanglat(ta oli ka eelnevalt midagi sooritanud ja vahele jäänud).
Nüüd on mul midagi palju hinnalisemat, kui mõni kaherattaline või neljarattaline või mis iganes rattaline või hoopiski hinnalisem, kui sina, kes sa seda postitust loed(minu jaoks loomulikult), v.a inimene, keda ma selle all mõtlen. Samuti jätaks välja ka pere. Ma ei kavatse kordagi enam mängida õnnega! Ma ei tahaks kostuda vaimuhaigelt(kuid tõenäoliselt põen ma ühte vaimuhaiguse tüüp), aga ma....hoian seda kõigega, mis mul on.

Muusosas olen ma tudeng, koos kõige tavalisemate eksistentsiaalsete probleemidega. Eksamid suruvad mind koos genitaalidega keevasse vette, ähvardades steriliseerimisega, samaaegselt, kui mina üritan kuidagi seda keemist peale puhumisega vähendada... Kui suur on tõenäosus, et mind saadab edu? Noh, ennem külmub põrgu, aga põrgu on külmunud rohkem, kui ma suudaks kokkulugeda, seega ma õpin ja loodan millelegi, mida ma kutsun eluks.

spin

2009-11-07T19:22:00.003+02:00

Ma tunnen end kui 10 tonnine veok autobahnil, mis liigub kiirusega 200km/h. täiesti uskumatu, kuivõrd kergelt võivad tekkida valesti tõlgendamised. Piisab sõnast ja õigest ajastusest ning tulemus on garanteeritud. Olgu juhus ja heatahe armulised hoidmaks ära kõige hullemaid tagajärgi, mida võib ülemõtlemine ja emotsioonide tulv kaasa tuua.
Samas tunnistan, ei elu ega kõik sellga seoduv poleks vahel pooltgi nii magus, kui sa korra ei koperdaks. nagu kõnniksid pimedal tänaval ja lööd enda jala ära. Seejärel kirud nagu lutsifer kehakergendusel ning otsustad järelevaadata, mis jäi su ohjeldamatu leksikoni sihtpunktiks....ja noh, kae-kae: tegu oli noore neiu laibaga! No ma toon siin loomulikult näite oletatava heteroseksuaalse nekrofiili unelmast... :D Vabandust, see oli minust vast kohatu.ma tahan öelda, et kannatus, ainult seda soovin ma endale ja ausalt öeldes ka teistele. ma loodan, et vahel..noh, mida iganes.
olge julged!

nali

2009-10-18T13:01:00.006+03:00

Väga huvitav. See on mu esimene nädalavahetus, mille ma veedan tartus ning ühelgi mu sõbral pole sellest aimugi. Huvitav. Mul on vahel tunne, et ma olen inimene paigata. Ma tahan öelda, et mul on too kodu, kuid ma olen üsna kindel selles, kuivõrd erinevalt me kodu defineerime. Ma ei ütle, et ma sellega, et ma ei taha koju minna, ilmselgelt aga harevem kui enamik teist. Olgu las see olla.
Tartul on oma aeg. 1.5 kuud on möödas, eelmisi ma ei igatse ning järgmist ei oota. Ma teadsin, et aeg liigub, vahel kiiremini, kui ma arvasin, aga Siin, Tartus, see on nagu tuul. sa märkad alles siis kerge iili kiirust, kui ta endaga mõne kübeme kaasa võtab või hakkab vaikselt puid kangutama. Kindel on see, et mina olen enda asukohta vahetanud.
Mul on meeles hetkel kahe Ksv sõnad, nendes pole midagi uut, aga oi kurat kui tõesed ning millist toredat äratundmist nad omavad: " Need viimased kolm aastat on läinud väga kiiresti...." ja "What have I got? Really? Some money in my pocket, some nice threads, fancy car at my disposal, pretty women.... But I don't have peace of mind. And if you don't have that, you've got nothing"

ja siia juurde sobiks veel minu poolt: "You know most people they go their whole lives and they never really find someone they love...they say they do because everybody is a star of their own little romantic company..but they are full of shit.....you and me we had women who loved us for who we were....really loved us for who we were...we fucked it up. For what, some stupid piece of ass we forgot 10 minutes later?"

Ma vihkasin suitsetamist, mulle ei meeldinud see hais mu juustel, riietel, mu suus... hetkel aga keerasin endale sõrmede vahel valmis 12 Pueblo tubakaga pläru. Niisamuti nagu ma vihkasin pugemist, teostan ma ise seda n.ö sisuliselt. Mõned nimetavad seda aktiivsuseks, mina nägin seda sõjaväes ning ausalt öeldes mõistan selle vajalikkust kõikjal.
Ma pole ka kunagi uskunud mõne olukorra võimalikkusse, kuni seegi juhtus. Ma parem ei omaks mingeid rangeid põhimõtteid, sest nagu nähe on siis need on mõeldud varem või hiljem muutmisele

La dolce vita...

Lapsed?!

2009-07-15T10:51:00.001+03:00

Blogil peitub täna mu jaoks väga hea mõte- enesearutelu. Tõde on, et 24/7 kuulen ma peas hääli, neid võiks ka nimetada mõteteks ning ausalt öeldes on nende ülestähendamine blogis kindlam, kui jutustamine kellelegi teisele. Juba mõte ise, et ma saan kuulde ka teiste mõtteid, paneb mu vaikima ja kuulama.

Rong. Tõesti, peale kella 3st zavoodi ning Baltijaama on rongid mu meeliskohad, kus tasub silmad lahti hoida. Eriti soovitan ma istuda 3 klassi vagunisse, sest need on kõige odavamad ning seal on ka selle lihtsa põhjuse pärast erinevad suleliseda ja karvased koos.
See on loogiline, et laps õpib maailma läbi mängu. Tema jaoks ei piirdu mängimine vahest ainult liivakastis püherdamisega vaid ka maailmaga, milles me elame. Esimesed mänguvõtted, mida nad omandavad pärast rääkima õppimist, on jäljendamine. Laps on kodu peegelpiltä- sellega peaksid kõik olema kõik kokkupuutunud. Igatahes jäi täna mulle silma üks 5 aastane poiss. Küllaltgi rõõmus ja säravsilmne jõnglane, kellel polnud veel valetamise oskus täielikult külge jäänud. Tema ja ta ema istusid rongis ning poisil paistis olevat kogu aeg mida rääkida kuni üks hetk poiss naeratas hästi lõbusalt. Seejärel ta kallistas enda ema ning tegi talle põsemusi. Ausalt, tõesti armas oli vaadata, kuid sellele järgnev pani tegi mind veidi tähelepanelikumaks. Ema vastus poisi musile oli käeselg, millega ta pühkis enda põske. Natuke aega läks mööda ning poiss hakkas jälle midagi jutustama, tegi nalja, naeratas ja jälle kaisutas enda emat ning tegi talle põsemusi. Seekord aga nägin, et hetkel, kui poiss enda ema kallistas ta silmad käisid mööda vagunit ringi ning suu samas lausus midagi. Ja need silmad, ma pole kordagi näinud sellist silmadeliikumist 5 aastase näost, küll aga nende omadelt, kes on vähemalt 18 aastat vanad See oli selline flirtiv ja samaaegselt hoiatav silmadevilamine. Ema samal ajal, aga ei paistnud naeratavat, kuid poega korrale ta ka ei kutsunud.
See situatsioon kordus veel korra nng oleks rohkemgi aset võtnud, aga rong hakkas jõudma enda sihtpunkti ning ma olin täiesti kindel, et ma olin poisis näinud tema isa. Ta liigutused olid kohmakad, kuid sellegipoolest ühtaegu peened ning üldise hoiakuga kokku sobituvad.
Ma jätsin poisi tema emaga ning jälgisin silmanurgasst ühte tüdrukut . Ma ei ütleks, et vanust oli tal väga palju rohkem. Tema puhul nägin ma aga tikk sirget selga, pikka ja mõõdetud kõnnakut mida kroonisid tema silmad, mis olid kogu aeg teadlikult ette suunatud. Kõige, ma rõhutan kõige huvitavam tema juures peale ta rühi olid tema puusad. Need ei paindud ühe ja teisele küljele nagu mõnel Baltijaama hooral, kuid just see x liigutus on sobilik mõngele neiule, kes teab milline ta välja näeb samaaegselt tunnetades teiste pilku mis teda möödudes saadab.
MA POLE PEDOFIIL. Ausalt, mitte üksgi neist lastes ei tekitanud minus mitte mingit erutust, aga see oli huvitav mille otsa ma komistasin.

Pühapäeva hommikud

2009-07-12T23:01:00.000+03:00

Hommikud- Minu igavene needus ja õnnistus.
Hommikud mil sa ärkad sõbra juures, kohe pärast tõusmist meenumas eelmine õhtu, on nagu maasikad mis on üle küpsenud. Sulle tulevad meelde need 4 tunni eest lõppenud seigad, naljad, lood, inimesed ja sa naeratad selle üle võttes esimese asjana läbi enda nädalaplaani, mõeldes millal võiks saabuda järgmine kord. See magus äratus kestab umbes 15 sekundit, kuni su keha halvab eelmise päeva alkoholistt tarbimisest tingitud väsimus, sinu kõht on justkui põrgu eelkatel, mis on alati tühi ning ootamas uut rämpsu, mida endasse neelata. Kuid see on kõigest eelmäng.
Sa vaatad enda mobiili üritades meeldetuletada, kuhu sa hetkel oled hilinemas ja mida kell näitab, ning siis saabub järgmine jõhkramat moodi pussitamine. Sõnumid ja kõned. See on reegel, et iga pidu käsikäes verbaalsete pärlitega suudad sa välja öelda vastukaaluks samavõrd palju jama. Piirduksid äpardused vaid mõne sõnaga., aga ei ikka ja jälle on vaja kellelegi saata mõni sõnum. Kuid kirjalikud talletatuvad ning jäävad sulle(ja ennekõike adressaadile) terveks päevaks ja edaspidiseksgi meenutama sind ja sinu ideaalselt kahepalgelist samas idiootlikku suhtlemisoskust. Nendel kordadel ma oleksin võimaline endalt peaegu(ma rõhutan, Peaaegu) elu võtma. Sellest „peaaegust“ jääb puudu vaid fakt, et sa naerad enda idiootlikkuse üle, räägid sellest enda sõbrale(kes tavaliselt hommikutel on samavõrd intelligentne kui vastsündinud neandertaallase laps) ning naerad veelgi. Ja siis sa kaod.
Lahkumises peitub kuldreegel. See peab olema piisavalt vara, et üksgi naisolevus ei näeks su padjapoolt üles taotud nägu, kuid piisavalt hilja, et sa oleksid vähemalt võimeline liikuma ning jõuaksid arvestatava ajaga enda sihtpunkti( noooo +/-, pigem + 1,5 h-d). Vahel ei õnnestu ka seegi, kuid nendel kordadel on tavaliselt abiks argument, et ülejäänud öölised on väheamalt samavõrd persses, kui sinagi.
Ma vihkan ja armastan hommikuid. On lõppenud üks meeldejääv õhtu ning tulemas on järgmine. Hommikud on nagu vahepeatused nende hetkede vahel.

2009-06-28T22:14:00.002+03:00

1. Smoked. [*]
2. Consumed alcohol. [*]
3. Slept in the same bed with someone of the opposite sex. [*]
4. Slept in the same bed with someone of the same sex. [*]
5. Kissed someone of the same sex. []
6. Had sex. [*]
7. Had someone in your room other than family. [*]
8. Watched porn. [*]
9. Bought porn. [*]
10. Done drugs. [*]
TOTAL SO FAR: 9
1. Taken painkillers. [*]
2. Taken someone else?s prescription medicine. [*]
3. Lied to your parents. [*]
4. Lied to a friend. [*]
5. Been to rehab. []
6. Done something illegal. [*]
7. Cut yourself. []
8. Hurt someone. [*]
9. Been to a club. [*]
10. Seen someone die. [*]
TOTAL SO FAR: 17
1. Missed curfew. [*]
2. Stayed out all night. [*]
3. Eaten a carton of ice cream by yourself. [*]
4. Been to a therapist. [*]
5. Snuck out of the house. [*]
6. Dyed your hair. [*]
7. Received a ticket. [*]
8. Been in an accident. [*]
9. Wished someone to die. [*]
10. Been to a bar. [*]
TOTAL SO FAR: 27
1. Been to a wild party. [*]
2. Been to a Mardi Gras parade. []
3. Drank more than four beers in a night. [*]
4. Had a spring break in Florida. []
5. Sniffed anything. [*]
6. Wore black nail polish. [*]
7. Wore arm bands. [*]
8. Wore t-shirts with band names. [*]
9. Listened to rap. [*]
10. Owned a 50 Cent CD. [*]
TOTAL SO FAR: 35
1. Dressed Gothic. [*]
2. Dressed prep. [*]
3. Dressed punk. [*]
4. Dressed grunge. [*]
5. Stole something. [*]
6. Been too drunk to remember anything. [*]
7. Blacked out. [*]
8. Fainted. [*]
9. Had a crush on a neighbor. [*]
TOTAL SO FAR: 44
1. Snuck into someone else?s room. [*]
2. Had a crush on your friend. [*]
3. Been to a concert. [*]
4. Dry-humped someone. [*]
5. Been called a slut. [*]
6. Called someone a slut. [*]
7. Installed speakers in your car.[*]
8. Broken a mirror. [*]
9. Showered at someone of the opposites sex?s house. [*]
10. Brushed your teeth with someone elses toothbrush. [*]
TOTAL SO FAR: 54
1. Consider/considered Ludacris your favorite rapper. []
2. Seen an R-rated movie in theater. [*]
3. Cruised the mall. [*]
4. Skipped school. [*]
5. Had surgery. [*]
6. Had an injury. [*]
7. Gone to court. [*]
8. Walked out of a restaurant without paying/tipping. [*]
9. Caught something on fire. [*]
10. Lied about your age. [*]
TOTAL SO FAR: 63
1. Owned/rented an apartment. [*]
2. Broke the law in the police?s presence. [*]
3. Made out with someone who had a gf/bf. [*]
4. Got in trouble with the police. [*]
5. Talked to a stranger. [*]
6. Hugged a stranger. [*]
7. Kissed a stranger. [*]
8. Rode in the car with a stranger. [*]
9. Been harassed. [*]
10. Been verbally harassed. [*]
TOTAL SO FAR: 73
1. Met face-to-face with someone you met online. [*]
2. Stayed online for 5 hours straight. [*]
3. Talked on the phone for more than 4 hours straight. []
4. Watched TV for 5 hours straight. [*]
5. Been to a fair. [*]
6. Been called a bad influence. [*]
7. Drink and drive. [*]
8. Prank- called someone. [*]
9. Laid on a couch with someone of the opposite sex. [*]
10. Cheated on a test. [*]
TOTAL SO FAR: 82
-If You Have Less Then 10..write [I'm a Goody Goody.]
-If You Have More Than 10..write [I'm still a goody goody.]
-If You Have more Than 20..write [I'm average.]
-If You Have More Than 30..write [I'm a bad kid.]
-If You have more than 40..write [I'm a very bad influence.]
-If You Have more than 50..write [I'm a horrible person.]

Hm.
Teate, ma pidasin ennast heaks inimeseks. Endiselt pean. Millegi pärast ma arvan, et kui mõnele Ossile see tekst anda siis saab pea 100 täis, v.a ehk florida ja mis üsna kummalised punktid veel.

Väike kokkuvõte

2009-06-24T22:57:00.003+03:00

Ausalt öeldes tsiviileluga kohanemine võtab mul rohkem aega, kui ma alguses ettekujutasin. Sõjaväes tänu sellele, et meil oli mõtlemine keelatud, edenes ideaalselt mul igasugune loometegevus. Ma panin kokku mõttes Rooma ning jagasin ära ettevalmistuse. Sama moodi ajasin ma kokku erinevaid juppe autole, millega ma 100% kindlusega ei viitsiks praegu jamada. Neetud, ma võiksin öelda, et olin reaalselt pädevam kui praegu. Hetkel ma lihtsalt otsin enda kohta ning ainuke siht mis mul hetkel on(v.a Tartu jõudmine sügisel) on masina kiire kokku ladumine ning vabadus.. Kõige parem asja juures on see, et mul on autost päris ükskõik, kuid need 4 ratast tagavad mulle liikumisvabaduse, mis omakorda tähendab sõpru. Lahe, ma teen autot sõprade nägemiseks.
Roomaga on muidugi hetkel ka järgmine probleem, olles läbilugenud kogu kraami mida ma vajan mänguks, jõuab mulle üha enam kohale, et ma ei käi sellest kõigest ise üle. Pole võimatu mu jaoks siiski hakkama saada, kuid sel juhul pean ma liiga palju tegevusi ümberseadma, mis lõpuks hakkaks otsaga kodurahule. Tase.
Olgu. Ma lihtsalt kulgen edasi ning vaatan, kuhu ma jõuan.
Ühest asjast tunnen ma puudust...kuid see enam pole avaliku blogi teema.

Vahepeatus

2009-04-16T19:51:00.003+03:00

Jap, ma olen elus. Iseasi muidugi, kas seda olekut, milles ma lendlen saab eluks kutsuda....?
All in all, kuu on veel jäänud ning seejärel ma siirdun ellu. Kurat, see on küll vana asi, kuid siiski peab seda vahel kordama, et meelest ei läheks. Asjade/Elementide/Mille-iganes väärtus saab arusaadavaks alles siis kui sul seda enam pole.
Selle kõigega seoses tuleb vist suvi, suvi mis on osalt poolik, kuid samaagselt ka liiga täiuslik(või on seda mu plaanid). Toolset rohkem minu jaoks pole. Te ei kujuta ette, milline ideaalne töökoht see oli minu jaoks mingi hetk. Ma olin ainuke meessoost giid-organisaator, meil oli regulaarselt vähemalt 20 kraadi sooja, meri, päikseloojangud ja -tõusud ning see igavene eesti suvede atmosfäär. Muidugi ei saa ma ka jätta mainimata saksa turiste, kelle käest ma reeglina sain jootraha ning muidu huvitavad loomad keda ma seal nägin. AGA nüüd on see läbi. Läbi, sest mingi kuradi surutis surus mu linnuse maha. Kuid see ei tähenda veel, et Linnus jääb tähelepanuta...
See suvi on seal tulemas Larp. Tänu Alexile ja minu ajutistele motivatsiooni puhangutele on oodata ka midagi tõsisemat. Kuid sellest ma väga ei arutleks. Mul on veel öömaja läbirääkimised lahtised ja alles siis, kui see osa saab läbi võin ma rääkida midagi Roomast. Kuid hetkel on mul üsna hea koht, kus larp ise toimub. Samas, eks selle koha ilu ole ka sõltuvuses hinnaga, kuid seda ta on ka väärt. Kui öömaja on välja räägitud(viimane tingimine võtab aset see laupäev) annan teile ka teada, kus midagi oodata on.
Olete lugenud Bernard Kangro raamatut "Jäälätted"? Mina praegu lõpetan seda raamatut. Raamat ise on minu arvates suhteliselt keskpäraselt kirjtatud ning meenutab mulle mõne koha pealt seeriat "Tõde ja õigus". Ehk siis selline parajalt ajastukohane lugu. KUID! Selles raamatus on Tartu ning selles raamatus olen mina. Täiesti vastik on lugeda enda kirjeldust ja enda käekäiku mõnest raamatust. Ok, see poleks vastik, kui sel noormehel läheks kõik hästi ja saabuks happy ending, kuid seda ei tule. Ma ei ütle, et ma oleksin puhtalt tema, kuid siis kui mul tuju pole(mida juhtub teinekord liiga tihti) olen ma täielik koopia temale. Õnneks on mul veel arenemisruumi, kuid ma mõistan, et ma pean kogu seda maailma jama vähe lõbusamalt võtma.

Jep, ma kirjutan katkendlikult, kuid nii ma ka viimasel ajal mõtlen. Mõtlen ühe mõtte poole peale, tajun ära milline on mu mõtte lõpp ja seejärel hüppan ma järgmisele mõttele. Pigem need polegi mõtted vaid pildid, mis on eriti kummaline. Kummaline, sest ma pole kindel, kuidas teised enda peas iseendale mõtteid formuleerivad. Minu jaoks on see aga üsna tavaline...

Meil on lootust!

2009-03-08T01:32:00.002+02:00

8 märts. mingid 3 tundi tagasi jõudsin ma koju. Maskeraad oli sündmus omaette, piisavalt lahe, et sellist asja mitte vahele jätta. Siiski pean ma mainima, et minu jaoks oli omaette taaselustumine sõit Lee autos Tallinna ja tagasi. Mulle meenus, miks ma pole täielik oss, miks ma aeg ajalt loen akadeemiat(nii palju kui huvi ja kui palju mõistan), miks mulle ei sümpatiseeri niisama logelejad ja muidu lahedad mehed... Ma austan intelligentsust ja mind vihastab loogilisemõtlemise ja fantaasia vaesus. Tänase päeva suur üllatus tuli sellest, et ma ajasin vana klassivennaga juttu ning ma kahtlustan siiani, et see oli mingi tema välimusega tehisintelligent. No kurat, kus poiss on muutunud. Padu joodikust ja muidu vennast iseseisvaks, mõtlevaks, sihtidega ja piisavalt abitsioonikaks kujuks. Sõjavägi ei tee mehest mehe, vaid elu teeb mehest mehe. Sõjavägi on vaid väike tõuge nagu tuuleiil, mis paneb laeva korraks liikuma, aga et laev edasi liiguks on veelgi tuult tarvis. Ma austan neid inimesi, kes on leidnud selle tuule ning arenevad.

Täiesti ebavajalik postitus

2009-01-25T00:10:00.002+02:00

Jap, alkohol on kurjast. eriti kuri ja pahatahlik on ta sinder siis, kui soovib kättemaksta. Nimelt ei paista etanoolile meeldivat väga, et teda hävitatakse....tõsi, kui see hapniku+süsiniku ja -mille kuradi veel- ahel nüüd ka natuke evolutsioneeruks ning teeks enda manustajale enne neelamist selgeks, et tema limpsimine toob kaasa pahandusi siis oleks meil palju vähem liiklussurmasid ja muid traumasid. Muidugi ka palju vähem muidu jamasid. Lõpptulemus: kunagi pole süüdi tarbija, vaid tarbitav. Finito! Kui keegi soovib minuga sel teemal diskuteerida siis ma asun Jõhvis, Viru üksikjalaväe pataljonis, seal on rohkem kui enam tüüpe, kes oleksid nõus mind toetama. Muus osas- elu on peaaegu lahe. Vahepealse muidu mõnusa ja igapäevase aktsiatelangetamise järel olen ma avastanud, et mu sotsiaalne elu(või selle puudulikkus) piirdub enamasti alkoholi ja sõpradega. Ok, andke mulle andeks mu eriti arukas ning loominguline lähenemine blogisse, aga antud auru all on see ka vabandatav(nagu ka kõik muud sõnades seletamatud idiootsused).
Näete, öelge veel, et õdedest pole kasu... Just praegu tehti mulle selgeks, et mu blogi sissekanded on viimasel ajal muutunud kummaliselt ühe ülbalisteks... sellisteks tuikuvateks, aga VÄgA rahulolevateks(siia jätaks veel arenguruumi)
Siiski, mida tarka mul oleksgi teile öelda? Mõned õpetussõnad? Õpetamisega tegin ma lõpu aasta eest, nii et see aeg on möödas.
Hetkel saan ma vaat, et aru miks loovinimeste seedimine oli enamasti ametis etanooli neutraliseerimisega. Põhjus on endast mõistetav. Ükskõik, mida te ka ei teeks või räägiks, tundub see alati asjakohane ja loogiline. Mitte märkimata jättes, et oluline ning kindlasti ütlemist/tegemist vajav.

Olge mõnusad. Kaon magama ning enne seda lapin enda mõtetes larpi kokku, paigaldan enda autole elektroonikat ning olen muidu unenägudes supermees....või sprinter(kõik sõltub taaskord vajadusest, kuid kes ikka mõne draakoniga müraks?)

kirjutage samavõrd katkendlikult...

2009-01-03T20:22:00.006+02:00

Täna sai siis tegeletud lätlastega, liputamisega, kuuvarjutusega ning magamisega. Kokkuvõtvalt käisin Tõrvas ning seejärel suundusin Viljandisse õele külla. Tegelikult on see ikka tõsiselt lahe, kui sul on enam-vähem keskealine õde, kuid olek on vaba nagu 20sel. Kuid nagu ka tema mainis, siis nende peres ongi ebanormaalsuse faktor sissejuurdunud(või õigemini ise kasvanud), mille tulemusena me leidsime, et see käib siiski mööda geene... ehk siis 10 erinevat viisi, kuidas isa tögada. Anyway pole ma kunagi laskunud sügavamale Lee tegmistesse, peale teadmise, et ta annab vahel tartus loenguid ning on muidu mõnus õmblusmasina taga... Pärast googeldamist oli mul raske enda hambaid kokku panna, konkreetselt vajus suu lahti. Jäägu see teema kuidas on, kuid ma mõtlesin, et ehk saan teda veidike enda tulevikuplaanidesse pühendada(seoses Larpiga looulikult). Kuid näis, selle ettepaneku koos täpsemate detailidega(kuigi üldiselt piisaks kavanditega+ma loodan, et ta ei satu seda teksti lugema) teen ma talle hiljem(kui üldse, vaja ennem hoolikalt kaaluda) ja loodan, et ta ei ässita mulle enda 3 koera kallale.
Tegelikult on see ka hea vabandus end tihedamalt Viljandi ajada :D
Muusosas on mu meel üsna lahe, masin võtab ilmet, uusaasta oli piisavalt pädev ning ma sain iseenda maailmas Markii de Sade-d mängida. Mida veel elult tahta, eks? Siiski olen ma arusaanud, et minu puhul kujundab mu isiksuse ja arusaamad keskkond, milles ma viibin. Igast uuest seltskonnast jääb mulle midagi külge, mille ma viin järgmisesse, kuid ometi on mingid põhisuund, mille poole ma paistan kalduvat.

Praegu jõudsin ma järeldusele, et ma ei oska enam blogi pidada. Nõme. Selle eest ongi teil rohkem põhjust mind ennast tüütada, kui mõni hull huviline peaks veel leiduma.

Soov!Tantsida sooviks ja soovitavalt kellegagi, kes ka natuke asja mõistaks.

PS! Õde tuli üle 4 päeva koju ja nüüd kadus jälle.... ja mul on vaat, et pohhui kuidas ta enda elu vaikselt persse keerab. Kuigi siis läks küll meel härdaks, kui ta mulle enne kadumist põsemusi andis. AAAAAHhhhhh, Rumal inimene! aga vahet pole, pere pole blogiks.

Soov2! Tartu ja veelkord Tartu!

Soov3! Auto ehitus võiks juba läbi olla ning ma näeksin seda sädelevat tulemust

Soov4! Raha!(?)

Sppv5! Katrinit võiks ka näha...

Nii, et kui keegi tahab aidata mind soovide täitmisel siis ma olen ükskõik, mis kell kättesaadav. Lihtsalt helistaga ja karjuge "SOOV " ning ehk ma jagan siis unesegase peaga ka loo lahti.

Lisa: Uhkus on üks eriti ülbe iseloomujoon. Ma ei jõu ausalt öeldes neid hetki kokku lüüagi, mil ma olen midagi uhkuse najal teinud või tegemata jätnud. Räige. Kui mul oleks mingine player siis ma vaataks hea meelega läbi need hetked ning taaslavastaks uuesti. Teate küll, see tavaline teema: What if I.... Ehk siis tahaks teada, kuidas oleks olukord kujuenud ilma mu uhkuseta. Senikaua aga seilan enda ego najal edasi...

Õhtu

2008-08-26T10:23:00.002+03:00

Te võite seda teksti lugeda kõige hullemaks düsgraafikute festivaliks. põhjusi selleks on mitu: seda kirjutasid rohkem kui kaks inimest, rohkem kui kolm inimest olid kirjutamise hetkel täis. igatahes, head äraarvamist. üks neist lõikudest peaks ka mulle kuuluma. igaljuhul on see omapärane ning egostlik lugu. See lugu maabub mu blogis, sest ma tean, et ma võin ta siit alati üles leida ja taaskord lugeda.

Nii nagu tund koosneb minutitest ja minutid sekunditest, koosneb elu hetkedest ja hetked emotsioonidest. Aeg on kaduv resurss. Ükski tund ei tule tagasi ning seda ei ole võimalik reaalselt taaselustada. Ühtegi hetke ei ole võimalik taastada ning kunagi ei ole võimalik kogeda täpselt samade emotsioonide kogumit mida varem tuntud. Ometigi, olgu nende püsivus või siis olemus kuivõrd habras, on need sõnad midagi mille õiget tähendust adutakse alles siis kui hetk on möödas. Kas ma sooviksingi situatsiooni olemust mõista just siis kui see aset võtab- Ei.

Möödunud on 3 tundi. Mu veres on umbes 2.5 promilli. Ma olen täis ning ma võin täiesti vabalt hommukul selle kõik ära kustutada.
Keda uskuda? Enda sisetunnet? Inimest, keda sa oled terecve enda elu aja usaldanud? Inimest, kes väidab, et armastab sind? Inimest, kes mängib sinuga`? ma vastan teile ise:
USALDAGE Hetke. Saatust. Mis tuleb see tuleb. Ärge forseerige. Mis iganes vastuse te ka ei saaks, uskuge, see on just selline, millise te saama pididte. Jah või ei.

X-i ei maksa kunagi usaldada. Nagu kodusatatud tiigergi võib kunagi oma peremehe elusalt ära süüa. Nagu koer, kes pole elu sees kedagi ründanud võib ta nagu draakon tuld sülitada. X on nagu süütu olevus, kellest ei aimaks kunagi halba, kelle sees elab saatan, kes saadab kõik meesolendid pärast patumist põrgu ning jätab nad sinna eluks ajaks põlema. Ei ole meest, kes talle korda läheks. On ainult koerad, keda ta lõa otsas veab ja enda tahtmise järgi sitsima paneb. Kas ta kunagi muutub? Kas ta on võimeline kunagi kedagi armastama? Jah, ainult iseennast. Ja sedagi mitte alati. Eksisteerib ainult perekond, mida endale luuakse ja muusika, mida nauditakse kuni surmani.

Kas eksisteerib inikmest, kellele ma ei valetaks? EI! Ma ei suuda meenutada kedagi, kelle ees ma poleks näidelnud, kellega ma poleks manipuleerinud, keda ma poleks mõjutanud. Enda kaitseks võin ma ainult seda öelda, et ma pole pahatahtlik. Ma lahkun enda loodud mängust, kui näen, et see muutub teisele liialt ohtlikuks. Ma ei uputa teisi, sest endi uputamisega saavad nad ise hakkama. Ma olen ettekääne. Ma olen rumal vabandus. Ma olen inimene, kellega on alati huvitav, kuid kelle sõnades ei tasu kunagi kindel olla. Ta valetab , et ennast katistata. Ta valetab, et rünnata. Ta valetab, et mängida. Ta valetab , ta valetab , ta valetab. Arvestage sellega. Kuid on ka hetki , mil ta seda ei tee. Mis kõige iroonilisem, ta usub armastusse, sest ta on seda ise kogenud. Ta usub perekonda, sest ta on lugenud. Ta usub suhtesse, sest ta on tundunud selle algeid. Ta on unistaja, kuid petja. Ta täidab teiste unistused, kuid jätab enda omad unarusse.. kuid kohe p-rast hetke, mil talle meenub, et on aeg enda hoolt kanda... kuidas öelda? Mehed või naiseda...seks või raha, võim või surm. Vahet pole. Abinõud ja sepitsused pühendavad eesmärki. Ma vihavk ennast. Ma vihkan vastuolulisust, kuid ma esindan seda kõike. Mina olengi sepekter, mis tavasilmale on avastamatu. Vaadake mind.

Vaevlemas piinas. Suremas agoonias,. Mõistes end hukka. Soovides hävitada teisi. Tundes meeletust. Tundes vastikust. Saades aru, mida tähendab kurat. Teades, mida kujutab endast ingli langus. Mõistes, mis on põrgu, kuid nautides taevast. Hävitades teisi, kuid olles samaaegselt ori. Tapke mind, surmake mind.

See on mäng . See on nauding. Muu pole oluline. Oluline on tunda inimest oma käte vahel piiinlemas, oluline on tunda teise ängi, oluline on tunda, kuidas inimene sinu käte vahelt tahab põgeneda. Ma tahaks inimesi oma käte vahel katki pigistada. SEE MIS ON LUBATUD MULLE EI OLE LUBATUD SULLE. MITTE KUNAGI. Sa ei ole mina. Sa ei tea, mis mu sees toimub, kui sa mind puutud. Mulle ei meeldi, kui sa mind piinavalt vaatad, see paneb mind kontrollima,mis grimassi ma teen. See hoiab mind köidikutes,millest on raske vabaneda. Kui sa mind tahad, kaob kogu mängu võlu. Mina pean sind tahtma, mitte vastupidi. Sina pead mind hoidma, mitte mina sind. Ma olen unistaja, kuid petja. Ma täidan teiste unistused, kuid jätan enda omad unarusse... Kuid kohe pärast hetke, mil mulle meenub, et on aeg enda hoolt kanda. Kuidas öelda? Mehed või naised ..seks või raha, võim või surm. Vahet pole. Abinõud ja sepitsused pühendavad eesmärki. Ma vihakan ennast. Ma ARMASTAN vasuolulisust, kuid ma ei taha esindada seda kõike. Ma olen kurat , kes hävitab teisi, vastupidist reaktsiooni ei ei ole. Ma hävitan mehi, kes on hävitanud teisi naisi. See on kättemaks kõige selle eest.
Ma olen kurat. Ma olen sündinud saatan, kes on määratud hävitama inimesi. Määratud surema üksi. Ma olen paha. Mulle meeldib inimesi ümber oma näpu keerata, neid hävitada. Oleks targem hoida minust, kui naisest eemale. Ma hävitan inimesi. Ma olen saaatan. Teistmoodi ei saa.
Inimesed on erilised, kes libu, kes mängib raskesti kättesaadavat,kes mängib terve oma elu kedagi, kes ta tegelikult ei ole, kes on lihtsalt temaise.Mina olen see viimane variant, ma olen näljane, mu kõht ei saa kunagi täis. Ma õgin mehi, kes ei saa minu vastu. Ma armastan mehi, kes ei taha mind. Nii see lihtsalt on. Ma olen minaise. Ma olen komplekside käes vaevlev boheemane, kes ei saa kunagi vabaks iseenda poolt loodud köidikutest. Ja ainuke ravim on heita teisi samadesse köidikutesse.

Mis on mu nõrkusteks? Süütus, puutumatus, värskus ja rumalus. Ma tahan olla nende väetite uuestisünd. Ma tahan olla patuste puhastustuli. Ma olen peetrus, kes on sedakorda põrguväravavet juures. Ma ole lutsifer kes sai tagasi enda tiivad. Soovite mind köita? Olege nutikad. Tahate minus äratada kirge? Öelge mulle EI! Soovtie, et ma teid armastaksin? Hüljake, jätke, piinake, põletage mu hing, muserdage mu keha.
AGA ma taastun. Justkui fööniks. Ma põlen kuid sünnin jällegi kaunina. Ja See on teie nõrkus, kuid mälestused jäävad. Te võite ainult aimata seda arvu, keda ma olen petnud, seda arvu, kes on mind armastunud, seda käputäit, kellest ma olen hoolinud, neid väheseid, keda ma olen armastanud. Kuid kus paiknete teie? Kas mees või naine. Pole vahet. Ma kas hoolin teist või petan teid.

Uskuda või mitte`? Olla või mitte olla, selles on küsimus. Aga valiks on meie endi teha. Ja ma ei usu inimeste sõnu, sest ma ei usu, et leidun meest, kes on sama siiras nagu mina. (mitte, et ma mees oleksin muigugi.. :D

elad üksi, sured paaris

2008-08-01T10:51:00.000+03:00

Olete tähelepannud, et omaette olles ning mõtiskledes erinevate teemade üle, te lasete enda eest läbi mingite piltide seeria ning saate kohe pointile pihta. Üritades seda seeriat sõnadesse panna, see on midagi raskemat. Siin vist tulebki välja erinevus(kae-kae, eks) kirjanike/poeetide ja tavainimeste vahel. Kirjanik käsitseb sõna ja sulge piisavalt hästi või ma ütleksin, et teda võib kutsuda ka neetult heaks lugude ja mõtete defineeriaks...samal ajal, kui tavaininemene(kui nüüd selline väljend solvav ei ole) lihtsalt noogutab ja sõnab: „jaaa-jaa“ või siis „just-just“, „mhm-mhm“...
Hetkel tahaksin ka mina lausuda lihtsalt „mhm“ ja seejärel arvata, et te saite minu mõttest ja jutust aru. Utoopiline, eks. Sõnad takistavad suhtlemist, need on nagu primitiivsed kommunikatsiooni vahendid..või antud hetkel ei oska ma lihtsalt sõnadega midagi peale hakata. Kui oleks vähegi võimalik siis ma kannaksin enda mõtted lühifilmina arvutisse ning näitaksin neid teile...või endale, et ma saaksin ikka uuesti ja uuesti seda ühte ja sama klippi vaadata ning üritada mõista seda keeruliseimat olendit siin maa peal- ennast.....sõi siis teiste sõnadega inimest. Lausel või mõttel, „Sa tajud teisi, kui tunned ennast“, on täiesti asjakohane tuum.
Andestage head inimesed mulle mu üksluisus, kuid tänu enda Vana-Rooma fanatismile ei suuda ma ennast ja enda olukorda võrrelda millegi muu, kui vanade roomlastega. Parem definitsioon oleks, et ma ei taha end võrrelda end teistega, sest muutudes liiga kriitiliseks enda vastu, kardan, et ma ei pruugi ka just viisakas olla võrreldava suhtes.
Räägitakse või ollakse veendunud, et Vana-Rooma langus algas tema kommete lõtvusest. Kommete lõtvuse all mõtlen ma kolossaalseid pidusööke, mille puhul, kui kõht täitus, kuid oli lihtsalt soov nautida toidu maitset, külastati vahepealt vomitaariumit ning seejärel jätkati söömist. Kuidas ma teeksin teile selgeks selle söögi hulga, mille üks külaline tavaliselt nahka pani... ma pean võtma kasutusele mingid standard suurused või midagi, mis illustreeriks pilti piisavalt hästi. Olete käinud Zavoodis söömas viinereid kapsaga? Kui ma ei eksi siis minu mäletamist mööda saadi sellise tellimuse esitamisel taldriku, kuhu olid asetatud kaks vinkut, veidi kapsaid nng friikad. Kui nüüd üks keskmise isuga inimene(selle all mõtlen ma ennast :D) tolle portsu ära sõi siis võib öelda, et järgmiseks 3, vahest 3.5-4 tunniks oli rahu majas. Mina isiklikult kaalusin alati 2. lisaportsioni tellimist, kuid ei teinud seda kunagi, arvates, et hiljem saab ehk odavamalt kusagilt süüa või nii. Aga tagasi siis võrdluse juurde. Kui te nüüd kujutate ette seda ühte portsionit, siis ühe pidusöögi käigus, mis kestis tavaliselt hilisõhtust kuni kella 3-4ni öösel, söödi ära umbes 15 taldrikutäit viinereid kapsaga....kaaluliselt ja energeetiliselt muidugi. Igal söömaajal olid omad vaheajad, kui puhati raskest tööst ning heideti erinevate avade kaudu välja vana, tehes ruumi uuele. Mõistate? Te tarbiksite u. 5 või 6 tunni jooksul ära 3 või siis 4 päeva toidu ja ma ei hakka siia lisamagi enne õhtusöögile tulekut tarbitud toidukogust.
Nii, nüüd ma räägin teile ära veel ühe sellise pidusöögi tähtsa komponendi: alkoholi. Siin on aga organismil siiski nõrgem vastupanu ning lugu väga lihtne. Sa ju võid lõpmatuseni juua ning oksendada, ag üks hetk hakkab ikkagi alko pähe ning sedavõrd hästi, et sa omal sammul enam liikumiseks võimeline pole.
Jääb järele veel ainult kolmas komponent: seks. (Nii alko, seks kui ka söök olid võrdse tähtsusega ja ma ise valisin neile lihtsalt suvalise järjekorra). Persooni jaoks, kes sellisel peol viibis lõpuni välja ning võttis osa kõikidest peo komponentidest(kui ta poleks seda teinud siis oleks ta solvanud peoperemeest) magas ühe öö jooksul vähemalt 3 erineva inimesega. Kuna antud juhul peatun ma siiski meestel siis pean ka mainima, et see arv teinekord varieerus, kuid keskmine oli 3..... Mehelise plahvatusega kui nii võib öelda, sellega saadi hakkama igal juhul rohkem kui korra või kaks. Muidugi sõltus väga palju vanusest, füüsilisest taluvusest, treenituseastmest ning promillist veres. Sellistel pidusöökidel oli ka üsna tavaline, et kasutati erinevaid erguteid taastumise kiirendamiseks või siis üle üldse konditsiooni saamiseks. Ahja, kellega siis magati? Kõigega, kes oli määratud seisuse kaudu seda raskust kandma või liiderlike peo perenaiste ja/või tüterde endiga. Oli tavaline, kui Ratsaniku seisuses olev tüüp(seda seisust võiks võrrelda tänapäeva uusrikastega), senati liige(ma arvan, et siin pole võrdlust tarvis) või mõni muu heal järjel olev, kuid enda tulusid varjav tegelinski, vägistas öö jooksul mõne orjatari või lõhestas mõne libu sisemuse(seda muidugi juhul, kui see veel võimalik oli). Ehk siis seks, kui selline, oli kõige ehtsam ja elajalikum toppimine.
Kõik ülalmainitud oli veel ehitud erienvate lisanditega, nagu kohapealsed orjade vahelised elu ja surma peale käivad võitlused, ruumide pidev lõhnastamine erinevate eeterlike õildega, ruumid olid kaunistatud samuti parimate ja kallimate materjalide kompositsioonidega, mida raha võimaldas(see veel ei tähenda, et ruumid olid maitsekalt kaunistatud, luges hoopis hooplemine ehk näitamine, mida sa võid endale lubada). Tavalised olid muusika või koorilaul, teinekord võis näha ka mingeid etlejaid. Igatahes oli nüansside mass ja varieeruvus puhtalt fantaasia taga kinni.

Ja nüüd kõige tähtsam, mis oli nende pidude eesmärk või teisiti küsides, miks auväärt senaatorid ja muud tuntud ühiskonna tegelased sellistel pidudel käisid. Lugu oli väga lihtne.(kuigi nüüd loete minu tõlgendust)
Nad olid kaotanud enda emotsioonid, enda tunded. Nad ei tunnitsanud muud armastust, kui seda mis eksisteeris neil enda laste vastu. Kõik muu keerles võimu-raha kombinatsiooni ümber. Miks on emotsioonid ja põhimõtted ärimaailmas või üle üldse võimu võitluses halvad? Need nõrgestavad inimest. Ja mitte ainult ei nõrgesta vaid ka takistavad teda edu saavutamisel. Alustades sellega, et
1) igasse suhtesse tuleb paigutada väärtusliku energiat ja aega.
2) Igasugune empaatia võime on negatiivne nähtus rahaga arveldamisel. Mida külmaverelisem ja põhimõtete lagedam sa oled, seda nahaalsemalt kraabid sa ka raha kokku
3) Armastus naise vastu segas töötamist ning keskendumist. Kui naist polnud võimalik lihtsalt võtta ning end tema peal rahuldada, siis ta hüljati enda mõtetest ja elust.
4) Vendlus kui selline sõna eksisteeris, kuid ainult senikaua kuni mõlemad pooled arvasid, et nad saavad sõprusest piisavalt kasu. Kohe, kui üks pooltest hakkas kahtlema tema kasu väärtuses katkes ka suhe. Üldiselt jäi kaks valikut: teise inimese hülgamine või tingimuste muutmine. Kõik sõltus olukorrast

Kindlasti tuleks nimekiri veel pikem, kuid nendest peaks piisama.
Peod olidki selliste inimeste jaoks ainukesed kohad, kus nende tavaliselt emotsioonitu keha ja hing(kui ei olnud just jutt rahast) koges elamusi ja emotsioone, mida ei oldud võimelised hankima päriselust.

Räme kepp- aseaine igasugustele abielumõnudele(vanemad inimesed mõistavad, et kõik on Ok, kuni mõlemad osapooled tegevust naudivad). Loomulikult ka enda ego ning baasinstinktide kiire ja konkreetne rahuldamine. Taaskord põhimõte- mina rikas, kõik on minu.

Erinevad toidud ning lõputu õgimine- enda maitsemeele kõige raevukam rahuldamine. Kehtis arusaam, et mida kiiremini sa ühe või teise kire ning tahtmise toitmise saavutasid, seda kõvem tegija sa oled. Toit on ka inimese igapäeva elus tähtis komponent ning siiani võib öelda, et toidulaua järgi võib määrata inimese jõukuse.

Alkohol- no ma ei pea seletama, miks inimesed alkoholi tarbivad. Igalühel on selleks erinevad ajendid ja põhjused.

Nende kolme põhikomponendi ja lisanditega üritati leevendada alateadlike hingepiinu ning emotsionaalseid puudujääke. Uskuge, need inimesed, kes pole kogenud või siis ilma jäänud ema armastusest ja isa eeskujust on äärmiselt lõhestunud või mingit moodi katkised inimesed. Aga see on ainult üks osa, millest inimene võib eneseteadmata puudust tunda või milles tema haavad hinges seisnevad. Siin kehtib väga hästi üks ütlemine: kui sa tahad inimest muuta siis alusta tema vanaemast. Sellepärast oli ka nendel inimestel, kes seal pummeldasid omad eksistentsiaalsed põhjused.

Miks ma seda jama kirjutan? Täna võttis aset mu peas kõige ehtsam emotsionaalne revolutsioon. Ka minul on puudujäägid.

Kui see tekst oli teile segane siis teate....mind ausalt ei huvita see. See on üks nendest tekstidest väheste seast, mida ma kirjutasin endale. Ma sõnastasin just endale lahti, miks ma teinekord käitun nii, nagu ma käitun. Ja uskuge või mitte. See pealt tuhande sõnaline jutt käis mul piltidena mõttest läbi 30 sekundi jooksul või veelgi vähem...ma lihtsalt pidin sellele mõttele järgnema.

HA!

2008-07-29T09:13:00.004+03:00

Ma olen tagasi. merelt...või kuivdokist. tegelikult ma tahtsin öelda ainult ühte: elage. Mina elan ja olen rõõmus. esmakordselt mind isegi ei huvita tulevik, perspektiivitu lähenemine, aga ausalt rahvas, hetked ja nendest maksimumi võtmine on palju lõbusam, kui hiilgavate plaanide tegemine.(tõenäoliselt ma mingi hetk jällegi muudan enda seisukohta...)
ma peaksin tegelikult tegema sellise pikema ettekande, aga ei viitsi ja ei taha. võtaks asja kokku traditsiooniliselt: home- chaotic crap, everything else- adventure.

tänan tähelepanu eest.

khm

2008-07-02T19:08:00.001+03:00

Kas ma olen tõesti üks vana gay, kellele meeldib hintimine ning mürgi neelamine(kui etanool nüüd ka siia alla käib)?

Which Harry Potter Character Are You?
	You are Dumbledore. You're the wise sage in any group. With your guidance, any situation can be resolved in the fairest way possible.
Find Your Character @ BrainFall.com

Anna Rolli!

2008-06-30T10:04:00.000+03:00

Ma näen, et minu blogi sissekannetele on traditsiooniks saanud üsnagi kahtlane sissejuhatus ja veidi vingumist.
Sissejuhatus jäägu. Olgu see visiikaardiks ning ühtlasi hoiatuseks kõikidele julgetele, kes panevad enda vaimu ja perverssus taseme minu blogi tudeerimisega proovile.
Äsja, äsja deletesin ma mingi 300 sõna filosoofiat, mida mul oli algselt plaan üles riputada. Põhjus selleks on minu jaoks lihtne: ma ...hm. wow. Ma vist avastasin endas ühe uue ja äsja tekkinud kompleksi . Lahe. :D üks veel juures. Mis seal ikka. Ongi rohkem linnukesi traadi peal, mida rakulkaga alla lasta, et nad mulle pähe ei kloaagitseks regulaarselt. Metafoorselt muidugi.
Aga tähtis pole see, miks ma enda 300 ära hävitasin, nagu suure vaevaga tegi seda Pärsalste kuningas ehh, mis selle tüübi nimi oligi? Perikles? Ei, see oli nagu mingi Demokraatliku Kreeka valitseja. Päeva küsimus, mis oli filmis „300“(teate küll see ilgelt Gay film, kus mingid tüübid jooksid punastes seelikutes ringi) esinenud Pärslaste kuninga nimi?
Et siis ajalugu. Tänu sellele, et Lääne-Virumaa oli kaetud lahedate tsükloni mängudega, mis avaldus äikeses ja muus säärases, olin mina kodus ja netita. See kõik viis mind selleni, et ma otsustasin alustada mõtete kogumist uue ja päris enda Larpi seeria „Rooma“ kohta.*Meelde tuli! Ja teie ei saagi mind mõnitada :D. Xerxes!*
Et siis Rooma. Praeguseks hetkeks olen ma läbi lugenud 400 lk raamatust.....(ma ei kavatse teile raamatu nime öelda, pärast mõni lööb minu mõtted üle). Selle tulemusena on mul 24 väga head intriigi liini ning 32 märkust/mõtet, mida mängul rakendada(nendest 15 extra liinid ja probleemid, teised sellised mini moodulid). Tavaliselt saan ma aru, kas ma olen loonud väga hea, hea, keskpärase või niru rolli. Niisamuti on ka kõikide minu mõtetega mis puudutavad Larpi. Mu imestus kestab siiani, sest kõik need mõtted on väga head. Veelgi enam. Mul on mõned eriti julged mõtted ning vaimusähvatused. Ma saaks aru, kui need oleksid utoopilised, aga nemad, väikesed kuradid, on täiesti tehtavad ja see ajab mind eriti närvi. Ma ei tea, mida ma nende mõtetega peale hakkan. Ma olen kaalutlenud võimalust korraldada väiksem mäng, nii 20 peale, kus proovida enda mõtete uudsust, kuid asja iva on selles, et effekt suureneb iga inimese pealt. Ma võiksin öelda, et nende mõtete üheks alustalaks ongi suurem inimeste hulk. Neetud, isegi Rooma senat oli 600 pealine ja nüüd panna mängule kõigest 6 inimest, kes esindavad senatit--- naeruväärne.
Probleemid sellega ei piirdu. Mul endal on vähe kogemust ning vampiir 2 ei aidanud ka mu mainele kaasa. Ma tegin küll valmis väga head rolli uuendused ning head rollid(head, sest mõne jaoks olid need vastuoksa Tema ootustele, kuid sellegi poolest head rollid) kuid ma olin jura Gm. Ok, asja muutis lolliks see, et ma pidin ära käima ning mängijate kohale jõudmist orgunnima(ega ei jõudnud mängu kulgu ning sündmustele keskenduda). Samuti fakt, et raadiosaatjad üles ütlesid. KUID sellele vaatamata oleksin ma pidanud rollid pähe õppima vms. Ok. Ma sain targemaks ja kogemus juures.
Väga palju rohkem ma Larpist rääkida ei tahaksgi. Ma võiksin ju sisuliselt enda mõtetega kiidelda, aga esiteks, ma tahaks ka nende ainuvaldajaks veel jääda ning teiseks: mul on hetkel ainult mõtted ja ideed. Reaalsusest on asi nii 2 kuu kaugusel. KUI veab siis ehk jõuab enne oktoobrit midagi ära teha.
Edu!

?

2008-06-27T17:12:00.003+03:00

Näete, näete! Ma olin ka tubli ja lõpuks võtsin enda blogiga midagi ette. Kas kellegil mõnda enam vähem korralikku Ipodi pole üle? Oodatud on kõik alates 3 genist. Super oleks kui saaks 5 geni Ipod video. Aga seni kuni teie mind aidata ei raatsi, aitan mina ise ennast.
Üks kiire teade veel. Ma ei pruugigi oktoobris sõjaväkke minna. ma ei mõista kuidas, aga minu plaanid on jagatud kaheks ja seda ilma kompromissideta, need mis täituvad ja need mis täielikult metsa lähevad. :D. Kas muteerunud plaan on ka metsa läinud plaan? Hell knows...
Aga ma pean nüüd tööle minema, vaja autoga midagi ette võtta ning takistama seal vohavat bakterite ja muude mikroskoobiliste eluvordmide levikut...Ehk See roostejunn läheb pessu. Ma loodan siiralt, et ma enda näpu sellest masinast läbi ei lükka :P..
Edu!

Narkomaan

2008-05-07T12:55:00.004+03:00

Tere, mina olen Jaanus. Mul on probleem. Kuidas seda nüüd öeldagi. Ma olen sõltlane. Mulle meeldib tarbida inimesi. Nii, nüüd on see väljaöeldud.
Tegelikult see on veidike kummastav(jah, see sõna on ka mulle külge jäänud) kuivõrd paindlikud on põhimõtted ja seisukohad. Veel aasta tagasi sõitsin ma iganädalavahetus kusagile, võib öelda,
et mitte ühtegi ei jäänud vahele. Mul olid mingid pseudointriigid, erinevad sebimised ja tülpimus. Tülpimus tuli inimestest. Ma olin vat, et väsinud suhtlemast nendega, nad tüütasid mind(nüüd te teate siis seda ka...). Loomulikult oli erandeid, aga siiski. See periood kestis kuni 12. keskpaigani
ja siis ma panin piiri, arvates, et eksamitega peaks kaasnema prioriteetide ümberpaigutus, andes põhikaalu just õppimisele. Hetke seisuga pole mul praktiliselt ühtegi intriigi kaelas, igasugune seltsielu on langenud redeli alumisele osale ja õppimine :D, see pole paranenud ning tülpimus on ikkagi. Sedakorda on aga tülpimus enda pidevast presentatsioonist ja inimeste puudusest minu ümber. Ma olen tõesti sotsiaalne elukas, vaatamata mu minevikule ja kõikidele muudele faktoritele olen mina just see, kes vajab seltsi. Iroonia. Veel hiljaaegu olu mul unistus ideaalelust, mis
koosnes raamatutest, ja isoleeritud majast metsaääres... Vaevalt. Ma võin tõesõna öelda, et sotsiaalne evolutsioon eksisteerib koos kõige enda tahkudega, just kui tegi oleks ühe suure ruubik-kuubikuga, aga mitte sellise kuubikujulisena vaid püramiidikujulisena, kus on alati võimalik
ronida kolmnurga tippu ja sealt omakorda järgmisele kolmnurgale ning ikka ülespoole...lõpmatu areng.
Siiski, ma pean nüüd minema ja midagi välja mõtlema enda ajalooeksami kraamiga. Kirjand läks metsa ma kardan ja inglisekeel..hmm. ütleme nii, et ma poleks kunagi arvanud, et mõnda lihtsat asja võib sedavõrd keerulisena esitada.
Ajalugu, mina olen see, kes su ümberkirjutab!(esialgu veel enda arvutisse)

Kirjand

2008-04-26T17:01:00.001+03:00

Ma ütlen ainult ühte: "Wikmanni poisid". Sinna siis läks minu kirjand. Polegi end absindist kooma joonud... ega ei taha ka sellest koomast vist ärgata. Öelge veel, et ega eksamitest terve elu ei sõltu :D

Eric, Eric Peterson

2008-04-23T21:48:00.002+03:00

mh. Teate, elu pole igav. Kui ta oleks igav siis ta poleks enam elamistväärt ja minu oma vähemalt hoolitseb selle eest, et midagi oleks alati toimumas. Ma olen siin tasahilju paljude blogisid lugenud ja nendest vähestest, kes veel kirjutavad ikka kiidavad viimati toimunud HP2-te. hm.... Ma pole kunagi näinud või kuulnud midagi parematest rollidest võrreldes nendega, mis mängul olid esindatud.
Ma pole täna kuigi osav kirjutaja, vaja ometigi enda "andekust" laupäevaks hoida. Peaks kunagi Liivile šokolaadi kinkima, tänu temale tuli mul meelde võtta raamatukogust raamat" Vana-Kreeka muistendid ja pärimused" huvitav, miks mul pole kunagi varem tulnud pähe seda lugeda...
olgugi, et tegu on siiski lastele mõeldud köitega, on see siiski ääretult põnev. Ju siis väike Epsu lõi särama seda kenadust lugedes.
67 päeva lahkumiseni! Just. Lahe. 13 juuni tuleb end vedada vastuvõttu, kus mind kõik võimalikest kohtadest näpitakse ja seejärel minek. Jälle uus keskkond, jällegi uued tuttavad, jällegi uued katsumused. Mis pärast seda saab? ainuke kindel vastus on, et pidu. see on konstant, mis jääb muutumatuks. Enne asumisele kadumist tuleb siiski veel midagi selle Vampiir 2-ga ettevõtta. Neetud koha probleem on suurem, kui alguses tundus. oeh. üleüldse ei suju selle mängu korraldamine, mingid täiesti utoopilised taktistused ilmnevad.
ok. ma mandun. tõsiasi on see, et mulle ainult raamatutest ei piisa enda vaimu hoidmisel. vaja on inimesi, ja mitte mingeid suvalisi vaid selliseid, kellel oleks oma arvamus, mõttelaad, intelligentsus ja ka veidike sõbralikkust. Ma võin kohvi väljateha! Kurjam. Jällegi on mingi totter soov Tartu või Tallinna põgeneda.... Show me some brains... yay, sounds like a Zombie. samas, täiesti üllataval kombel ilmnes, et ka Kundast võib leida inimesi, kes ei kanna musta, kuid sellegi poolest viitsivad mõelda. But I want more! Tean. lähen ja tüütan msnis endast targemaid inimesi, küll mulle viimaks meenub, et ka mina võin kellegi jaoks käituda nagu rumal pööbel...

Pseudo

2008-04-10T23:11:00.004+03:00

Ajalugu, just sellest tasuks õppust võtta. Ometigi ei taha terved massid ja s.h ka indiviidid nagu mina, seda teha. Huvitav, kas ma olen tõesti ainuke, kes näeb ette enda tegevuste resultaate ehk mida külvad, seda lõikad. Siiski ei muuda ma ennast. Ja ma pole paraku ainuke. Samas olen ma õppinud viimase aja sündmuste kõrvalt, et kõik on lahendatav. Ükskõik, kui suur ka probleem ei ole, on sellega võimalik midagi ettevõtta. Valida halvimate variantide seast kõige vähem halvem.
Ok, ma võiksin nüüd veel iriseda kooli kallal ja kiruda, miks ma ei viitsinud minevikus paarile õppeainele tähelepanu pöörata. Selline irisemine oleks aga mõtetus(kas ma kirjutasin selle sõna õigesti??).
Kõik algab meist endist. Kui ma sõiman kedagi rumalaks siis see tähendab, et ma kahtlen enda pädevuses. Milleks vaja lollile karjuda, kui loll ta on? Kõrvaltvaatjal võib eristamine muutuda raskeks. Muidugi on veel teine võimalus, sõimajal on lihtsalt kompleksi probleemid. hmm, kui mitu korda nüüd mina kedagi päeva jooksul ebapädevaks tituleerin... Igatahes, igal teol on põhjus, igal lausel on mingi mõte ja tihti peale ka aadress. Kas postitaja ise ka aru saab, kellele ta kirja saadab, on vahel isegi kaheldav.
hmm. Kui nüüd järelemõelda siis kõigele on loogiline seletus. Veel parem- igaüks võib need seletused üles leida. Paljud aga tahavad, paljud aga viitsivad?
olge siis tublid. mina katsun igaljuhul olla... või teeselda, et olen.

Vabadus olla loll

2008-02-25T22:13:00.003+02:00

Haa. Naljakas tunne on, selline kehal on naljakas olla ja tuju on ka naljakas. :D lahe. Igatahes jätkuvad taaskord minu Scheeli mõisa seiklused siin Kunda ühikas. Sellega seoses, keegi hommikul mulle helistada viitsib? Või veel parem, tuleb ja raputab mind. Te võite mulle isegi vett kaela kallata. Kuigi jh, ma soovitaks seejärel kiiresti korteri teise otsa joosta. Igatahes, kui teil jääb mõtteid väheseks, kuidas mind piinata siis võite vabalt mu õele helistada. Eile oli meil just väga huvitav diskussioon. Teema: kes on idioot. Tema ütles, et mina. Mina arvasin, et tema. Teema oli igatahes väga päevakorraline ning vajas viivitamatut opositsioonile selgeks tegemist. Lõpuks tuli mul tuju kerget "Tupitsat" teha. noo see on seletatav, õde suutis tuua piisavalt veenvaid argumente minu süüs. aga jh. Eks meie Edgarmeeski on arusaanud, kui loll ta on ja nüüd hoiab hingesugulastega ühte. :D Valiku Vabadus. Kas keegi teab ka, kas Savisaar pinkude paraadist võttis osa? Tõenäoliselt mitte. ma ka täitsin siis enda kohust ja jõllitasin hr Ilvese paksu kasukat. ei, täitsa põnev oli...esimesed 2 minutit. 3 minutil ma mõtlesin, et huvitav, kas Hr Ilves pärast WC käiku käsi ka peseb... Tegelikult, ega mul pole tasuta söögi ja joogi vastu midagi ning ka muusika vastu, aga meie esimesest kasslasest on mul ikkagi kahju. seista mingi 2 h-d püsti ja naeratada. Huvitav, kui mõni läheb väga hoogu Esiemese mehe kiitmisega ja lendab selline kerge...emmm lennuk suust, mida Hr Ilves siis teeb? Pühib siva näo puhtaks? Mitu korda te olete näinud Ilvest nina sügamas või käisega üle näo tõmbamas.
On mul veel midagi ülimat tähtsat ja asjalikku teiega jagada. on!. Ma nägin täna lendavat tähte. lahe. tehke järgi :D. no ok. ma vist olen ajanud piisavalt idiootset juttu, et tõestada enda loomuse mitmepalgelisust.
Sära teile! :D

reaalsuse lootus- illusioonide värav

2008-02-05T20:49:00.000+02:00

Täna ma kirjutan, sest tunnen kohustust kirjutamiseks. ma pean tunnistama, et olen piisavalt ebapädev ning kirjutan enda tänasest päevast. Vähemalt ei saa keegi vinguda, et ma enda blogi ei täida :D.
Igatahes oli täna väga omamoodi päev. Koolis tehti mingi arstlik kontroll, ju siis kontrolliti, ega ühtegi vaimuhaiget koolist välja kevadel ei lasta. Vaja nüüd koolimaine avalikustada nõnda. Lõpptulemus: kõver selg ja kõrge vererõhk. Igatahes lõi mul tummaks. Kui ma veel enda seljale mingi selgituse leian(alates 7 klassist raske füüsilise koorma all) siis kuidas kurat mu vererõhk selline kummaline on? Ma pean samas nentima, et vahel maal olles või mujal on paar korda pildi eest ära visanud. Ma pole küll sellest kellegile maininud, arvates, et süüdi on tugev nälg... Siit võib igatahes väljakooruda vabandus sõjaväe sunniviisiliseks vältimiseks, ainult kas see on nüüd hea või mitte, seda ei oska öelda.
Igatahes võttis See Kõige Kõrgem mu palveid kuulda ning rahuldas mu suhtlemis vajadust. Bussis loksudes hakkas üks alkass minuga rääkima. Üldiselt pole mul inimeste vastu midagi, aga see eksemplar oli piisava promilli all saamaks paar ööd kainestusmajas. Ometigi jõudis jutt kõikide tõsiasjade kiuste Jumalani. Kui ma küsisin siis, kes Jumal talle on, vastas tema, et see on üks kibe ja julm tegelane, kes on omamoodi õiglane ja aus. Vennike mainis ka, et looja olevat ennast talle koguni ilmutanud, manitsedes teda vagurlusele ning aususele. Mehe jaoks tundus see aga ego hävitamisena. Ahja. tegu oli umbes 35 aastase mehega, kes oli ehitaja ning kellel polnud oma peret. Iroonia
Tõsi on ka see, et ma ise vahel manitsen end viisakusele ja passiivsusele. Paraku olen ma suutnud viimast saavutada ainult õppimiste juures. Elu on sama segane ja jultunud edasi. Kõige toredam on see, et mida rohkem piitsa ma ise saan, seda külmemaks ja Pööbellikumaks ma muutun :D. hmm. ma kõlan nagu emo.
Ma hakkan ka mõistma, et ei eksisteeri eraldi Eblingut või Jaanust. Mulle tundub, et see on nagu Maakera, mille üks pool on alati varjul, samal ajal, kui teine pool särab. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik alati vaatlejast. Kahte poolt pole võimalik korraga näha. Hmm. Ma kõlan jälle nagu üks kibestunud emo. Ma olen siiras, kui ütlen, et kibestumus on tõesti viimane asi, mida ma tunnen. Mängulisus on enda alla haaranud kõik. Ma elan mängu nimel. Kui ma ütlen, et probleemid on jamad siis ma sõnan nõnda ainult sellepärast, et mõni neist on hetkeks üle pea kasvanud. Kõige hämmastavamal kombel ma lausa naudin probleeme. Teisiti väljendades, neis on sedavõrd tuttav ja kodune seilata, et teisiti enam ei oskagi. Kes lõigub ennast, kes uputab end vabatahtlikult.
Tartu. oeh tartu. :D . Just Tartu on see, mida ma vajan. Tallinn sobib ka. Kohad, kus on inimesed ja nende maailmad. Kunda on ennast ammendav. Mul poleks mitte kui vähematgi Kunda vastu, isegi lepiks kesise haridustasemega, kui ma ei tunneks, kuidas kohalikega suhtlemine mind nüristab. Tartus ja Tallinnas on vähemalt intelligendid. Seal on isegi vaenlased(kui mul mõni peaks eksiseerima)mahlasemad ja arukamad. Muidugi leiab ka mujalt eestist taolisi inimesi, aga minu tiku pakk on tühjaks säristatud pidevast otsimisest.
Igatahes ootan ma tulevikku. lähitulevik on juba piisavalt huvitav, sest ma olen otsustanud nii mõnegi aspekti selgeks teha. Kuivalt ja julmalt. On aeg teha kerge puhastus enda ümber ning manitseda vanu lähedasi. True neutral :D naljakas, vahest on sul õigus? Aga ma siiski üritan parandada ja kui mitte kellegi teise, siis enda jaoks. Progress läbi revolutsioonide ja kriiside. I will survive, how about you?
Päeva uudis: Reedel on vabapäev, sest laupäeval vaja end olümpiaadile vedada! *happy dance!
Sex is still overrated!
Ka suvest saab kord talv!

pole aega, on ainult hetked...(järg eelmisele postile).

2008-01-02T18:08:00.000+02:00

seega, järg siis minu eelmisele postile.

14.00-16.00

-2 frosty hour, mu varbad jäätusid ära(noo, ma ei tunduneid, ka pärast 2hd soojas passimist)=-2

tegelikult, selle aasta esimene päev jääb mulle igaveseks meelde. see oli päev, mil ma mõistsin, kui vähe on tegelikult õnneks tarvis ja saavutamaks tunnet, mida rahaga ei teeni kohe kuidagi välja.
Mina, Curunir ja Merike Jõgeva rongijaamas. Merike keskel, mina ja curu teda mõlemalt poolt soojendamas. Mul ja curul käes kanad, peale hammustasime külmunud ahjukartulit ning kunagist klorofülli matsutasime külma võetud kurgilt. Mängib muusika(renti soundtrack) ja põleb küünal. see meenutas või õigemini mina ütleks selle kohta nagu tõesti ühe ühise pere söömaaeg jõuluõhtul. kui väljarvata faktid, et oli 1. jaanuar, me olime õues, me olime rongijaamas, meil oli ikkagi külm ja inimesed, kellel vajus suu lahti vaatepildist, mida me pakkusime. selle kõige väärtus on midagi erilisemat pelgast alko lürpimisest või lihtsalt loba ajamisest.

Minu elu parim aastavahetus, ehk mul tulevikus veelgi õnne? Sellepärast ei hakka ma ka + ja - kokku lööma, sest minu esimene larp+udu+pärast lõuna rongijaamas kaalub igasugused puudused üles.

vana- ja uusaasta + ning -

2008-01-02T14:50:00.000+02:00

31. detsember 00.01

A) öösel jõime mina, curu, steff alkot, kamraadideks olid veel Liisa ja Kadikas. Iga inimese pealt +1, kahe veidi erilisema inimese kohal olu annab näolt juurde +2, alko olemas olu annab +1 ning steffi soe pusa +1. ma läksin magama=+1, tuba oli magamiseks piisavalt soe=+1 Kokku +10. Ma olin 15-d pesemata seega -1, mul oli enne pusa saamist külm ja peale ära andmist külm, seega -2. ma istusin toolil mis tolmas kui puidu tšehh -1. peale keskööd tuli iga tunni pealt -1 juurde unetuse arvelt=-3. ma avastasin, et mu padi kleepub=-2. ma magasin põrandal=-1
kuni magamajäämiseni 10-10=0
B) aruanne kella 08.00 hommikul kuni kuni 13.00
ma ärkasin 08.00=-1, mind äratas curinir=-1, ta esimesed sõnad olid:"me korraldame täna larpi:"=-1, mu põsk kleepus=-1, ma avastasin, et wc on eelmise ööga muutunud külmemaks ja õudsamaks=-2, ma ei saanud hambaid pesta ja ma ei saanud hommikust külma duši=-3, ma olin 20 h pesemata=-1, curunir ütles, et eelmine päev ostetud õhtusöök omandab ka hommikusöögi staatuse(2 saia, u. 10 juustu viilu ja 2 maxi laysi)=-1, curunir nägi pesemata välja=-1, me hakkasime laudu tassima=-1, ma pidin rolli kirjutama=-1, ma lasin ühe ruumi vingu täis=-1, mängijad hakkasid kohale veerema=-1 curuniri mõnitused selle 5 tunni jooksul=-1

curunir hommikune tuju oli peaaegu pos.=+1, ma sain "tualetis" käia=+1, ma sain hommikul krõpsu=+1, me tassisime mööblit ainult pool tundi =+1,ma sain enda põse puhtaks=+1, Diana liitus koos meiega ja ta nägi ok välja ning meil 3 oli koos lõbus vaatmata rügamisele=+1, mul oli rolli kirjutamisel ideaalne vaade ja muusa, kes joonistas plakatit=+2, me olime graafikus=+1, ma sain rolliga hakkama=+1, meile tuli küll merike, kes osutus uskumatult abivalmiks=+1, ma sain Curunir mõnitada=+1.
kokkuvõte. -16+11=-5
C)aruanne kella 13.00 kuni 18.00
ma olin curuga selleks hetkeks rohkem, kui 24 h koos=-1, kõik mängijad saabusid=-1, kõik tahtsid briefi=-1, ma olin esmakordselt briefi läbivija=-1, ma kulutasin poes raha=-1, ma pidin poodi minema(vihkan igasugust shoppamist)=-1, meil oli süüa vähem, kui alkot= -1.

ma sain curut mõnitada=+1, kõik briefid sujusid edukalt=+1, ma sain autoga poodi=+1, ma olin plikadega poes ja nad soovitasid, millel tuleks tähelepanu hoida=+1, mul oli poes lõbus=+1, ma kulutasin poes curuniri raha=+1, ma tean curuniri PIN koodi=+1, meil oli alkot rohkem, kui süüa=+1, keegi ei vingunud=+1, mul oli enam vähem ok välimus=+1, ma sain lõpuks hädavajalikud hügieeni toimetused ära ajada=+3, ma kuulsin renti soundtracke=+1, kõik saabund mängijad nägid lahedad välja(OG)=+1, merike suutis enda hämmastavat pädevusastet veelgi tõsta=+1, meil olid lätlaste valmistatud plakatid=+1, curunir suutis lõpuks midagi õigesti teha(kaunistas toad ära)=+1, kaunistatud ruumid olid ka tõesti ok=+1, ma sain midagi süüa=+1

Kokku. -7+17=10

D) aruanne 18.00 kuni 23.00
me olime graafikust maas=-1, Steff tundus pandav=-1, mul oli kahjum et kõiki mu sõpru ja häid tuttavadi ponud mängule jõudnud=-1, mu närvid olid pingul=-1, raadiosaatjad ei täitnud täielikult enda eesmärki=-1, ma olin esmakordselt GM=-1, mäng ei vastanud minu kujutlusele=-1, üksikud infosulud=-1, petrooleumlamp läks ümber=-1, keegi oli kiiretegutsemise ajel pähevõtnud petrooleumist läbi immutatud salvrätikud ahjuvisata=-1, petrooleum suutis ahjus hetkeks ohtliku plahvatuse esile manada=-1, lätlased lahkusid=-1

jook nimega GM eri mõjus kummaliselt=+1, mängijad suutsid end rolli sisseelada=+1, baarist osteti alkot=+1, minul oli hea tuju=+1, curul oli hea tuju=+1, ma jäin mängu ajal purju=+1, ma sain joobest lahti ilma pohmakata=+1,kostüümid olid esmaklassilised=+1, ma sain GMi mängimisega piisavalt hästi hakkama=+1, mängijad üllataisd mind=+1, petrooleumist läbi immutatud salvrätikud plahvatasid ahjus ja tekitasid laheda efekti=+1.

kokku. -12+11=-1

23.00 31. dets. kuni 04.00 esimene jaanuar.

põrand lainetas alkost=-1, ma olin totaalselt juhtmes=-1, ma ei jõudnud kella 24.00 magama=-4, tuba lehkas petrooleumi järele=-1, jälle üks aasta läbi=-1

rahvas paistis(???) mänguga rahulejäävat=+1, ma sain kallistada ja olla kallistatud=+2, mul oli alkot=+1, ma sain nii palju juua, kui soovisin=+1, esimesed uueaasta tunnid olid paremad, kui ma lootsin=+1,mu ümber oli lahe seltskond=+2 ma olin mõtlemisvõimeline=+1, mul oli kõht täis0+1, ma sain pikali heita=+1, 03.00 algas happy hour=+5, ma sain kaineks ja seda ilma pohmakata=+1, ma suutsin viimaks petrooleumi haisuga ära harjuda=+1.

kokku=-8+17=+9

04.00-09.00

mul õnnestus uinuda alles 7 ajal või veidi enne seda=-3, ma magasin põrandal=-1, mul polnud patja=-1, alko oli põrandal mitte pudelis ega kellegi maos=-1

happy hour=+5, mul oli esmaklassiline padjaasendaja=+1, ma jäin lõpuks magama=+1, ma ei pidanud 08.00 ärkama=+1, mul oli hea tuju=+1

kokku. -6+9=3

09.00-14.00

ma olin magamata=-1, ma pidin ärkama=-1,ma ärkasin põrandal=-1, ma ärkasin ilma padjata=-1 wc oli endiselt õudne=-1, ma olin pesemata=-5, toad olid kohutavad=-2, ma pidin koristama=-2, ma suutsin 2 korda pohmakat tunda=-2, mu jalad värisesid=-1, ma leidsin endalt emotsiooni, mida ma vihkan=-1, curuniril oli paha tuju=-1, curunir nägi jälle kole välja=-1, Mina nägin jõle välja=-1, ma pidin mööblit tõstma=-1, kell 14.00 algas frosty hour=-1, ma oleks samuti tahtnud aja seisma panna=-1, Jaanus domineeris Eblingu üle=-1, roosa udu sai otsa, ma mõistsin, kust see udu tuleb=-1, ma tahan veel udu=-1

ma ei kuulnud curuniru häält üles ärgates("me korraldame täna larpi)=+1, mu esimene pilk, pärast uinakut oli väga pädev=+2, ma ei kahetsenud pidu ega ööd(!!!)=+3, aeg ei jäänud seisma=+1, ma olin roosas udus=+1,

jama. ma pean õde ka netti laskma. täna ma ka lõpetan selle posti(lubadus iseendale)

Kes on õnnelik?

2007-11-27T23:08:00.000+02:00

naeratus, just see ongi praegu mu näol. ja tunne, mis on minu, mida keegi ära ei saa röövida. ma olen olnud loll ja rumal, kui olen arvanud, et ma suudan elada ja hingata ilma inimestetea. see on muidugi võimalik, aga kannatamatu, vastik, midagi mis lõpuks ei meeldiks kellegile. hah, aru saame enda ümbrusest alles siis, kui see kadumas on. ikka ja alati viimasel hetkel, et üritada salvestada seda hindamatut, mis kohe kaob, kuid samas on terve see aeg sinu juures olnud. rumalus, inimene on egoist ja indiviid, kuid miks küll me unustame ära need kõrgemad ideed ja väärtused, mille poole püüelda ning leiame neile mõne kehva aseaine? kas me kardame, ei pane tähele või ignoreerime, jääme kuulame teisi ja nende "nõuandeid" või need väärtused pole piisavalt püsivad? vahest kõik eelnevalt nimetatu. Mis me võtame peale surma kaasa? puhtuse, mõtte, et me pole kunagi kellegile tahtlikult ja põhjuseta halba teinud, emotsioonid...naeratused, kui päike tõuseb...esimene lumi, mis laterna valguses vastu helgib ning end jala all kuulda annab, õhtud eriti lärmakamad õhtud enda perega---sõpradega, teiste heasüdamlikus sinu vastu...
heh, mõnest sportautost pole vist suurt kasu helges vanaduses...või..jh..auto saab osta, maja saab osta, ka koera võin osta. kuid sõprust, armastust, truudust- mitte kunagi! on ainult vilets aseaine, mille me võime raha, hirmu või võimu kaudu välja kaubelda aga need ei paku ealeski, seda mida võib anda mõni soe kallistus su emalt, kui sa nt kusagilt kaugelt jälle koju tuled...ealeski ei suuda aseaine anda sulle tõelise sõpruse maiku, sellise sõpruse, millel puudub tingimus.
ja mida teeme meie? mina kaasaarvatud....ma sean enda jooni ja suundi selle järgi, et mul oleks külluses aseainet, aga kübetki ainulaadset. ma põlgan seda. mida kuradit hakkan ma pihta teeseldud naeratuste ja pugemisega peale? midagi. mitte kõige suuremgi summa ei käitu siirusena ega anna mulle kindlust, kellega võin enda mõtteid jagada. Ja ikka ma ihkan raha.
ma ei soovi raha...tegelikult, ma tean seda. ma soovin vabadust, mida raha mulle hetkel võimaldab...ja sõltumatust.
aga hiljem, kui sõltumatus käes ja nälga ei jää? kas pere või töö? mõlemad korraga ja katsuda seal juures veel edukas olla....? töö--igavene austus ja aseainete hunnik. pere..sõbrad..midagi kordumatut...aga ei toida...
ma vaidlen vastu neile, kes ütlevad, et südame järgi elamine on lollus. see on lollus, aga selline lollus, mida hiljem heaga meenutatakse ja ei kahetseta. kui me mõtleksime mõistusega oleks me ammu leidnud füüsikalise lähenemise hingele samal ajal, kui keemikud püüavad aru saada, kui hästi hing elektrit võiks juhtida. osa teadmisi võiksidki jääda kättesaamatuks....et säiliks ilu. kõik ei ole loodud mõõtmiseks ja arvutamiseks...arvepidamine on juhatus neutraalsusele, objektiivsusele, mis omakorda viib inimese kainesse ja kaalutlevasse olekusse ning röövib improvistatsiooni ning tunded, mida hakkavade asendama arvud....

mina ja maailm

2007-11-10T18:14:00.000+02:00

Täna olen tubli ja täidan enda blogi.
Maal olles ma jäin tööd tehes mõtlema enda võitude ja kaotuste üle. teisisõnu, keda ja mida ma olen suutnud enda ümber koondada ning kus olen lihtsalt asjad käest lasknud.
Loomulikult kõige suurem võit minu elus on sõbrad või siis sõbrad omade möönustega õigemini. Täiuslikku inimest pole olemas, kui väga ma ka ei ole lootnud mõnda kohata, nii on ka sõpradega. Paratamatult pea igaüks loob kujutise ideaalsest sõbrast/sõbrannast ning seejärel on ise surmkindel, et selline iskusus ka eksisteerib. valu on, aga seda suurem, kui hakkavad ilmnema vead või see roosa loor silme eest kukub maha ja tagasi peale pannes on see porine ja täis igasugu kõntsa...kuid siiski, sinu loor... ma võin uhke olla selle üle kui ütlen, et vähemalt üks mu headest sõpradest oskab suud pidada ja võimalikult aus olla. kas mulle tema otsekohesus või siis õigemini see tõeline isiksus täielikult ka meeldib, siia võiks panna "...". kuid ustavus, just ustavus ja truudus ongi need elemendid, mis eristavad sõpra tuttavast.
ma küll ise ei ole päris kindel, kas ma isegi olen ja oskan olla hea sõber, küll aga võin kätt südamele pannes öelda, et mu ausust ja truudust selles valdkonnas ei saa kahtluse alla seada...
ja nüüd siis minu kaotused...jah, jama. kõik või siis enamik mu möödalaskmistest on tulnud mu nahhaalsusest + emotsioonidest. ma võin hea näitena jällegi öelda, et minu elu on puhtalt kui male.
alati, kui ma malet mängin siis alguskäigud on mul head või keskmised, sõltub vastasest, aga halbadeks pole ma neid veel lugenud. Seejärel algab peale positsioonisõda uus etapp: ründamine ja kaitsmine. ehk siis see koht, mis mind males kõige enam köidab, kui sa pead nüüd enda positsiooniga midagi ettevõtma ja ajama vastase paanikasse. SEE on mu lemmik, sest ma olen osav, või õigemini mängu keskpaigas ma võitlen endale alati välja hea positsiooni ning pos vahetused(minu kasuks loomulikult) ning tekitan reaalseid mati seise kuni hetkeni....hetkeni mil ma muutun liiga julgeks ja ei analüüsi ennast ja vastast. ehk siis muutun juubeldavaks ja idioodiks ühel ajal(enesekindlus tõuseb mõnuga lakke ja puurib koguni auku ülal korrusele)...minu õnnes peitub mu hukatus, ma kaotan valvsuse ja nüüd on see koht, kus ma lihtsalt vahetan end neg seisu....reaalsus tuleb tagasi mängu lõpus, kui ma lihtsalt kirun ennast maa põhja ja üritan enda viimsed riismed kokku korjata, et vaenlase elu põrguks muuta, vahel see õnnetub, teinekord mitte. nii olen ma kaotanud endast nt endast nõrgematele mängijatele(kas neid saabki minust nõrgemaks nim, kui ma olen neile kaotanud).
kui kasutada eelnevat metafoorina siis mu elu on punkti pealt selline...male mängu võid sa uuesti alustada sama vastasega, aga päris elus....lihtsalt kurb hakkab mõeldes enda lollustele ja nahhaalsusele.

hüppa, karga, jookse, kükita, vaiki, vaata, hinda...ründa

2007-10-09T22:52:00.000+03:00

Siin ja praegu. MIna. ehk siis olen järjekorselt mõtteid täistopitud nagu reedeõhtune joobes teismeline pärast avastust, et ta saab alkopoest ise endale kraami osta. nii palju on tegelikult vaja teha. tegelikult pole palju, aga lihtsalt viitsimine sõidab iga hommik minema. kohal on mu usinus ainult siis, kui vaja süüa teha ja mäluda, muidu toimub mu usinusega mingi tõsine küüditamine. asja ei muuda ka kergemaks see, et mul on eblingu stiilis uued seigad silmapiiril....

Skorpioni tähtkuju all sündinud on intensiivse eluga, kinnised. Vastavalt praktilisele elule töökas, julge, positiivne. Alati võitlusvalmis, kuni elu lõpuni. Pigem nad murduvad, kui alistuvad. Loomus on karm, aga õiglane ja aus. See kõik teeb elamise raskeks ja tekib palju vaenlasi. Skorpioni märgi all sündinu suunab ka oma enese mina oma vastu. Nendes on tihti mõistatuslikku ja kättesaamatut, tänu nende kinnisusele. Kuid see on pea alati kaitsemanöövriks, kui ta arvav ennast kritiseerivat või naeruvääristavat.

Selle tähtkuju all sündinutel meeldib valitseda ja lasevad ka meeleldi tunda oma üleolekut. Alluvaid kohtlevad nad karmilt, sest on ise raudse tahtejõuga kohusetäitmises ja töös. Väga sõltumatud.

Välimuse järgi tunduvad nad olema mõõdukad ja rahulikud, kuid häda sellele, kes neid ärritab, siis on nende raev hirmus. Skorpioni tähtkuju all sündinu ei otsi kunagi väljapääsu illusioonides ja kasutab oma eesmärgi saavutamiseks igasuguseid vahendeid. Leiavad kergesti vaenlase nõrga koha ja oskavad seda kasutada.

Selle märgi all sündinu armastus on kuum ja kirglik, kuid nõuab ka siis sõltumatust. Neist saavad head arstid-diagnostikud, uurijad, advokaadid, juristid, andekad väejuhid ja riigitegelased.
ja teine variant minust, ehk siis draakon:
Draakoni peamised omadused on - ausus ja kirglikkus. Draakon oskab kasutada oma tarkust enda edu saavutamisel väga oskuslikult. Draakon sobib kõige paremini loovale ja kunstilisele alale, kuid aususe ja tarkuse tõttu võib Draakonist saada ka suurepärane arst või uurija.

Iseloom

Draakon on kõikide pidude energiaallikaks ning kõikide gruppide täht. Draakonit valdab looduslik karisma ning lõputu energia, mis tõmbab inimesi Draakoni ligi. Vaatamata sellele on Draakonil kalduvus end pidevalt näidata, mida paljud tõlgendavad upsakusena ning see tõukab paljusid inimesi Draakonist eemale.

Draakoni vapper ning helde loomus muudab nad suurepärasteks sõpradeks. Draakonil puudub püsivus nende inimeste suhtes, kes ei suuda kaasas käia Draakoni sitkusega. Draakonil on suurepärane võime surnuks rääkida see, kes teda kritiseerida julgeb.

Armastus

Draakoni partnerid on tihti võlutud, tingituna Draakoni mõjurikkast ning võluvast välimusest. Draakoni jaoks ei ole mingi haruldus omada palju austajaid ning lennelda ühe partneri juurest teise juurde. Draakoni ideaalne partner on inimene, kes ei ähvarda Draakoni kui tähe väärtusi ja annab Draakonile piisavalt vabadust enda väljendamiseks.

Karjäär

Antavad korraldused ja austus kuulub loomulikult tööl Draakonile. Draakon on tihti nii entusiastlik oma ideede suhtes, et unustab sealjuures oma töökaaslased täielikult. Draakon on sündinud juht ja tunneb end tööülesannete täitmisel rõhutult, kui teda juhib keegi teine inimene. Draakoni jaoks on tähtis leida pidevalt uusi katsumusi ning piisavalt otsustustvabadust.

ma suhtun horoskoopidesse ülima skeptilisusega, aga kuivõrd egolt ka see lause ei kõla siis peale selle, et draakoni ja skorpioni vahele võib panna " = " on kõik need omadused minus, see ongi minu iseloom: ego, uudishimulik, mõtlik, aus, siiras, sportlik, karsimaatiline(teatud määral kindlasti).

Kas kellegi iseloomus üldse saab olla vigu? kui jah siis kuidas defineerida viga karakteri kirjeldusest lähtuvalt? kas mitte vead ei anna meile seda võlu ja seikluslikust? on ühtteist, millest enne magama jäämist mõelda.....

mul on viimasel aja muutunud teravnenud küsimuseks enesedefinitsioon ja tundma õppimine eesmärgiga, et mõista kes ma olen.
juhe. lihtsalt ei oska midagi kirjutada, terve teadvus on nagu sipelga koloonia sigimisperioodil...lihtsalt lähen ja loen. raamatud vastavad kõige paremini.

illusioon

2007-09-27T21:58:00.000+03:00

kuu on möödunud ja kui aus olla siis ma ei tea endiselt, mida ma võiksin siis üles kirjutada. õigemini kirjutamist on palju, aga lihtsalt pole tahtmist. ebameeldival kombel on see tunne roninud ka mujale. Kui ma varem lihtsalt pidasin enda klassikaaslasi kergeks blondiini karjaks(v.a erandid nagu alati) siis nüüdseks on mul neist lihtsalt ükskõik, selline tühi tunne, kui neile mõelda. Nii olengi ma neist veelgi kaugemale nihkunud ja asja ei muuda loomulikult ka paremuse poole see, et ma vahetundides loen ja katsun luua mõtetega enda ümber vaikse keskkonna, mida ma vastasel juhul elusees ei näeks taolise karja keskel. peaks muidugi soovi tundma nendega suhelda, aga lihtsalt ei taha. Ma olen teinekord mõelnud, et inimestel võiks olla peade kohal sellised graafikud, kus on ära märgitud nende IQ tase ja silmaring(mõelge, kui keegi n.ö häkiks neisse graafikutesse sisse ja tooks inimesest hoopis muid andmeid välja ;) ). Põhjus lihtne: ma olen niivõrd laisaks muutnud, et ma ei viitsi isegi tüdrukuid kooli peal sebida ja olla sebitav, sest alati, kui ma nendega räägin pean ma enda mõtlemise ja sõnavara kiirelt ümberkohandama, sama asi on ka naljadega....lihtsalt ei jõua muidu kohale. Ma ei pea ennast väga targaks ja teab mis ülivõimetaga inimeseks(ego on mul siiski suur, nagu aru saate)aga neetud, kui ma tean tüdrukuid, kes 15 ja näitavad enda sõnavara, keelekassutuse, loogilise mõtlemise ja retoorilise oskusega koha kätte endast 3 aastat vanematele siis....oeh, hea et mu õde vähemalt biff pole, muidu ma ei tahaks vist üldse koju ronida.
ebameeldivaks muudab olukorra ka see, et inimene lihtsalt peab suhtlema. PEAB! see on muutunud kohustuseks. on ju teada, mis saab neist inimestest, kes teistest eemale tõmbuvad....tõsi, edisson sai selle aja jooksul nii mõnegi vägitükiga hakkama, aga enamik ja siin ma räägin 98 juhul 100-st lihtsalt manduvad või teisel juhul muutub keskkond tõrjuvaks nende suhtes. Oi, kuidas ma soovin vahel, et mu kõrvad oleksid kinni kasvanud ja silmad pimedad. väsitav. Kuigi nii jääks ja palju ilusat nägemata, samuti ka "see", mis teeb elust elu oma pos ja neg külgedega. Olete varem käinud peale vihma metsas ja jalutanud seal, kui tuul veel oksi liigutab...kirjeldav ainult riimides(aga selle olen ma enda jaoks vist lõplikult hauda saatnud) või siis olete liihtsalt maha istunud ja vaadanud....ainult vaadanud ja näinud kõike seda, mis kuni silmapiirini ettejääb, see on teinekord uskumatu, kui paljust me(ma võtan endale siin õiguse ka teisi selles süüdistada)ilma jääme. näiteks tänaval kõnides olete tähelepannud, et enamik, kas kõnnivad silmad maas või lihtsalt vaatavad otse silmis klaasistunud helk...aga on võimalik ka teisiti.
ma kõlan nagu boheemlane! saaks teada, ka on see halb või hea.. pragu just meenus üks kord, kui ma olin kaevandis ja naisdoktorant sõnas mulle:"sinust saab keegi". Mõista nüüd seda lauset. olgu, kuidas on aga ma loodan lihtsalt olla alati pos. inimene, kellel on alati mõni unistus varuks, mille heaks elada.
austust Horisont! nii ajakirjana, kui elus.

Õmmmm, elu?

2007-08-15T11:16:00.000+03:00

12.06.2012
Just selline kuupäev on mu ID kaardil, õigemini see on mu date on expiry. Enam sümboolsemaks vist ei anna minna.... Nähtud on juba piisavalt, et koguni karta ja nüüd kui ma nägin 21 päeva enne kooli seda kuupäeva ka veel. Kõriauguni, huvitav milliseid uudiseid mul nüüd on oodata või õigemine, mis telekavas sees on.....fuck I know, cause I cant read. aga ma tean, et midagi on seal tulemas. hilisõhtune porno ei jää kunagi ära. loota võib, et ehk säästetakse laste silmi sellisest perverssusest, aga vaata, ei tohi, härra kõige võimsam programmikoostaja pani juba ajakava paika. Nõme.
Stabiiiiilsusu, nagu HALLO?(!). kus kurat ta siis on, kui mina elan? oh well, pole siin vist tõesti muud teha, kui oodata ja jätkata seda kuradi vegeteerimist.
Mul on selline hea tunne, et mu vanematel on mingi salajane plaan, mis koosneb minu vangistamisest koju ja süütunde tekitamisest. Nüüdseks on juba 6 aastat(!!!) täis saanud seda toredat põlve. ei, on ka vahel mõistlik olnud, näiteks need mõned hetked kui mõni sünnpäev on möödunud suht rahulikult...
"raamatute lugemisest pole mingit kasu"
___"aga ma harin ennast ja täiendan, see on täiesti piisav kasu"
"mina küll siin õue peal sellest mingit kasu ei näe"
jaaaaaaaa, kuldsed laused. aga mul on plaan. see näeb välja selline, et 12 klassis saana ma kahest nädalavahetuse päevast 1 endaöe(õppimiseks, puhkamises-muidugi nii, et keegi seda ei märka) ja jõuluvaheajal võtan ma ka terve nädala endale. ausalt, öeldagu mis tahes. Lõpureisile ma nagunii ei lähe ja seda kavatsen ma kasutada ühe enda kaardina.
Vihma teile!

ossilik jutt, aga see olen mina.

2007-08-08T11:07:00.000+03:00

Kokkusattumused või õnn, kummaline. Eile tahtsin ma helistada ühele enda sõbrannale, ei saanud teda kätte. Täna aga ta helistas ise ja ajas mu magusalt üles, noh tore äratus oli. Ahjaa ma uinusin mingi kella 4 paiku päeval ja helistati 22.00 ajal, lahe, ma sain magada ja veel palju magada. Maale ma ei pidanudkii minema. :D mingi pool tundi hilejm võttis minuga ühendust mu õe sõbradanna(tõsiselt heasüdamlik aga otsekohene inimene), üks sporditšikk. Ma tean teda ikka väga kaua, mingi 16 aastat,/varem ma ei täheldanudki seda, et ma kedagi nii kaua tean, samuti ei väärtustanud). Rääkis siis mulle, et tema käivat ka jõusaalis nagu minagi ja harjutavat kickpoksi. Nüüd soovivat ta koos minuga trenni thea. Ei noh lahe, aga minu arvates oleks ta rohkem trenni seganud, kui selllel kaasa aidanus. AGA lisaks pakkus ta välja, et võtab enda tüübi kaasa(kes on jõusaalitreener ja minust mingi 8 kuud noorem) Igatahes sain nüüd mina endale kohe päris asjatundja kõrvale. Lahe. Tõsi vastukaaluks sellele kõigele piilus isa mul just uksest sisse....see pole nii lahe(süütunne).
minu õnn koosneb siiski väiksetest asjadest nagu seda on toredate inimeste kohtamine, inimeste kes on siirad enda sõnades ja tegudes(ka siis kui nad on närvis :D) võimaluste üle kui ema küsib mu käest kas ma poest midagi head tahan(ma saan 4 kuu pärast 19 ma meeutan), hommikutest, kui ma õele veidike pinda käin(see tähendab et torgin teda enda nimetisõrmega ribidesse ja ajan möga suust välja) ning küsin pannkooke(on ka küsimisviis!) ning siis ma saangi poole tunnipärast pannkooke! Mul on maaailma kallim õde ja seda mitte ainult sellepärast et ta oskab pannkooke teha, ta on siiras..tõsi jäärapäine aga siiras ja südamlik. Ma hakkasin täna mõtlema, mitmele tüübile ta on korvi andnud....masendavalt suur arv :P. Mina näiteks nende asemel ei tahaks olla. :D uhkus ei veaks välja.
Siis ma avastasin, et mul on 3 doors down laule arvutis, nende meloodiad on super, sõnad pole midagi palju ütlevat, kuid mulle meeldivadki rohkem meloodilised palad, millelel saab ise kaasa üürata ja siis omaette rõõmustada..
Homme hommikul vean ennast lõpuks kangast ostma...vaja beleriandi jaoks kostüüm valmis saada, MUL ON ÕMBLEJA ha. Ma ei pea ise õmblema. Mitte et ma sellega hakkama saaks, aga ausalt, mul on ajast kahju mis sinna alla läheb. Parem lugeda, klimberdada klaverit või siis olla kasvõi maal tööl....Sellepärast ei saa vist minust ka taaskehastaja nagu varem plaanitud, tõsi paar fakti veel, aga see omab 100.st 50 kaalu.
Ülehomme on curu sünna! Seal hakkab nalja saama.
Nii, nüüd ma seletan lahti, miks ma trenniga vaeva näeb, seda ei pea lugema, ausalt. Ei oma mingit tähtsust.
Teile skeptikutele ja muudele inimestele kelle aravtes on füüsiline liigutamine mõttetus.
Ma olen täiesti, no peaaegu nõus kurja ütlusega: „Loll kui sportlane“. Ma ei viitsi hakata ajama mingit fiosoofiat selle lause üle. Ma tahan üelda, et iga inimene spetsialiseerub erinevatele asjadele. Matemaatik ei saa olla näiteks kodus bioloogias või bioloogiadoktroant ei saa olla samal ajal inglisekeele filoloog. No tõsi, kõik on võimalik, aga kusagil lihtsalt tuleb see koht, kus sa enam ei hüppa üle enda varju. Kui kõrge mu Int ja wis on, see igaühe enda otsustada, mina tean, kui kõrged need on ja sellest mulle piisab. Aga jõusaali kohapealt, ma lihtsalt tahan hoida üleval enda füüsist, sest mul läheb seda päevast päeva tarvis. Tarvis läheb, sest see hoiab mind eemale igasugu kaklustest(ossid ei taha enam nii väga jurama tulla), hoiab egot olla piisavalt kõrgel(enesehinnang on normis), tšikkidele meeldivad ilmselgelt mehed, kellel on ka veidike muud kontidel peale naha ja lõpuks see peamine: trenn maandab kohe väga hästi igasugust viha ja stressi.

eelmise nädala mõtted

2007-08-08T10:59:00.000+03:00

Niii nüüd ma copyn siia anda kogu kraami mis sai eelmine nädal kirjutatud, vahepealt polnud lihtsalt võimalust pikemalt blogi taha pidama jääda.
Seega

Kolmapäev

!trevrep nelo aM

Hämmastav, lihtsalt hämmastav. Elu ikkagi pakub veel mulle üllatusi. Sammas pole ma väitnud, et kõik üllatused peavad olema läbini positiivsed...vahest ma ikka imestan, kust ma endale julgust ja nahaalsust ammutan?
Ma pole end kunagi lugenud nõrga iseloomuga inimeseks, vaadates mis seljataga, ei saaks ka muud väita, aga ausalt kui teil oleks valida kahe Miss Universumi vahel siis kuidas te valiksite? Muidugi võtaks kenama ja intelligentsema ning seejärel öelda temale, kes jääb konkurentsis alla, et kuule sina oled siin koledam ja rumalam, kao minema.
Mina pole inimene kes arvustaks sedavõrd julmalt teise olemust. Ei, kategooriliselt ei! Loodusseadus on aga, et tugevamad loputavad hambaid nõrkadega.
Sellest on möödas 4 aastat, kui ma viimati lasin meelega mõnel kenamal isendil endaga veidike mängida. Kuid kui mängitakse puhtalt, kasutatakse intelligentsi hämmastava osavusega, tuuakse esile enda võlusid ja ollakse võluv ning teadlik mu nõrkusest(neiud) siis on ehk vabandatav selline juhtum.

neljapäev

Ma ei tea, tõesti. Kuhu ma ka täpsemalt ei süübiks näen ma probleeme. Need pole sellise suurusjärgu mured nagu kas me tuleme kuu lõpuni enda söögi eelarvega välja või mitte, kas ma saan keskooli eksami tulemused piisavad, et kindlustada endale ülikooli koht või kas sinu klassijuhataja nöögib sind meelega, et sinust lahti saada või mitte. Nende murede mastaabsus on väike, haledalt. ma lausa naeraksin kui oleksin neis probleemides. Ma räägin jamadest, mida tihti peale ei adu ka isegi mitte neis vilelejad ja kui silmad avatakse tuleb need jälle sulgeda ning jäädavalt, sinu arvamust küsimata. Lugu on lihtsalt jõudnud sinnani kuhu see suundus. Ma ausalt vihkan end sellepärast, et taoliste asjade puhul ma ei saa midagi täpsemat teha peale vihjete andmise või mõningate üksikute tõugete. Inimesed lihtsalt ise ei taha arusaada kui Persse asjad lõpuks pööravad. Asju lahendada sealjuures saavad ainult nemad.
Räägitakse, et elu ongi karm aga õiglane. HA-HA! Kiss ma slimy ass mankind! Mis tulema peab see tuleb niikui nii! Milline aegadest läbipuretud ja higistatud klišee! Mitte midagi ei tule ega juhtu, millele me ei mõtle või ei soovi seda. Jah. On olukordi, kui juhtuvad meiega asjad, mis on tulnud keskkonna mõjutusel, aga siis ma vastan lihtsalt: Kas oled sa selle ära teeninud või olnud lihtsalt LoLL!
Karm aga õiglane...

delfi kommenteerid on lubatud.

2007-07-27T08:51:00.000+03:00

Pööbellik, A ja O ning saa puberteedieast üle. Naljakas. Mulle meeldivad diskusioonid. alati viivad arutelud mõningate huvitavate tulemusteni välja. see ongi nende juures kõige parem. :D aga ausalt. Naerma ajab. lihtsalt ajab naerma. Kas keegi oleks nii hea ja seletaks mulle lahti mida see pööbelik tähendab? Tuttav sõna, oleks nagu seda varem kusagilt kuulnud...
Lihtsalt küsin huvi pärast, millises vormis üldse annaksgi blogi kirjutada? Ise oskan ma seda teha kõige paremini mina-vormis? olen lugenud ka taolisi, kus kasutatakse kolmandat isikut endast kõnelemisel. sammas vahet pole.
Kui ma nüüd tgasi vaatan enda elu ja olemise peale siis ma olen kahtlemata egoistlik inimene. Seda lihtsal põhjusel, et see on mu ainuke kaitse. Kaitse, mis on eksisteerinud juba väga kaua aega. sest mis muud ongi inimesel enesekaitseks, kui ta vaimu teravus või siis rusikas? kuid kui ma ei lase enda kallal põhjendamatult vinguda(vinguda võib mitmeti ja mingit osa inimene ka tavaliselt kuulab), lihtsalt palun, seletage mulle idioodile, miks ma olen idioot?(raskena tunduv ülesanne) see oleks väga hea kuulamis kraam. Või on see samavõrd seletamatu ja üheselt võetav, et tumeda juukselist kutsutakse brünetiks? muidugi võiks ju ka kasutada teadusliku põhjendust, aga ma pole psüholoogias just kõige tugevam. soovitan lugeda viimast Horisonti, kus on vägagi hea artikkel-uurimus inimese egost ja selle enese alalhoiust. :D:D isegi mina kasutan praegu enda ego kaitsmiseks ühte seal välja toodud meetmetest, nimelt põhjendust.
Kas saab keegi üldse öelda teisele, et "ma olen sinust parem"? mis õigus on inimesel taolist lauset kasutada? või siis halvustada?
ah, eks ise teab, kui tegija keegi on. ja teistele anname sellest pigem märku enda tegudega kui sõnadega. või tähendab, mina soovitaks tegusid jälgida ja käitmuist, samuti hoiakut.

"Inimene võib anda suuruse enda põhimõtetele: põhimõtted ei anna suurust inimesele" Kong Fuzi.
Tahaksin küsida.....kas sõnad annavad suurust juurde inimesele?

loba, mille võtame kokku "..."

2007-07-21T16:08:00.001+03:00

palju aega on möödudunud viimasest korrast, kui ma üldse midagi kirjutasin. Seegi kord kirjutan, sest passin baltijaamas ja ootan rongi, millega saaks viimaks koju. Tagasisõit oli kohutav, mind võeti õnneks kohe peale pärast 10 seki näpu hoidmist. mul pole osside vastu midagi, aga ma pidin kurat terve enda tee arutlema autode üle. Jumal tänatud, et ma endine masinate fanaatik olen, kuid selline teema on ausalt ajusid väsitav.
Tänane öö oli kõike muud, kui igav. Ehk mina olin mina ja kõik teised katsusid ka endiks jääda. pole ammu saanud kellegi kaisus magada, täitsa teistmoodi kohe. aga asja muutis ärritavaks see, et kohe kindlasti vale inimene, kelle kaisus magada. mitte, et ma kedagi solvata tahan, aga paratamatus. Ma olen hetereo.
Ma olen enda juures täheldanud, et ükskõik, kui hullu pidu ma ka ei pane, kuivõrd lõbus mul ka pole, ma tunnen alati hiljem süümekaid. suuri süümekaid. Justkui ei oskaksgi õigesti puhata enam. Iga hommik pärast mõnda tähistamist on mu esimesteks mõteteks, kui palju asju ma oleksin jõudnud maal ära teha, millist raamatut lugeda, milliseid ülessandeid lahendada. Ajapikku vist on võimalik inemesele sissejuurutada ikka õige kummalisi harjumusi ja mõtlemissuundi. Asja muudab kõige paremaks, et need suunad on saanud enda algse lükke ja peaaegu armutu järgimissüsteemi teistelt inimestelt. õppiksin ja loeksin ma muidu ka, selles olen kindel, aga kas ma mõtleksin raha peale valides endale tuleviku eriala? Ei tea.
ma ei näe blogimises enam pikemat aega mingit mõtet. arvatavasti jäävad mu sissekanded ka kooli ajal üsna harvaks.
Inimesed on naiivsed. mis kõige riukalikum ja naljakam ühes. nad uhkustavad sellega veel, et nad on naiivsed. eneseteadmata mõistagi, kuid vahel, mulle lihtsalt tundub, et rahvas on enda reaalsustaju ning loogilisemõtlemise pikemaajalisele palgatapuhkusele saatnud. Vahet polegi suurt kuivõrd mainekas koolis inimene käib või mitu kiidukirja on teenitud õppimise eest, naiivne ja sinisilme ollakse ikkagi ning oi kui kergesti manipuleeritavad. ma olen vaikselt hakanud loobuma enda kohusetundest, mis käsib mul inimeste päid muredest kergendada. metsa. igaüks peab ise enda mured ja jamad läbi mängima. või kavatsete ka 60 aastaselt teise inimese juures olekul kasutada titehajevil pilku ja lausuda laulvalt m-ää-ä-ä-ä-ä.

lõpu heietus.

2007-06-01T12:16:00.000+03:00

Tänasega siis lõppes ametlikult kool. Peaks ütlema juhei, tegelikult aga on nagu kerge masendus. Järgmine aasta on viimane ja kõva spurt. 12 klassiga saab selgeks põhimõtteliselt järgmise 15 aasta käik mu elus.
Kõik inimesed olid täna niivõrd pidulikult riides, mina seevastu üleni valges, mingist valgest nailonist püksid ja valge pusa. Polnudki plaanis sinna neetud aktusele minna, mida ma ka ei teinud, aga klassikaaslased nägid mu ikka ära. Minu jaoks seisnes aktuse põnevus keemia eksamiülessannete lahendamises-palju loogilisemad ja mõnusamad võrreldes tolle viimsepäeva tsirkusega.
Ma olen välja puhanud. Jah, kohe korralikult välja puhanud. Valem: kutsuge üks inimene külla ja te saate ennast korralikult väljamagada...:D:D. Tegelikult aitäh.
Teate, mis tundub praegu kergelt irooniline ja muigama ajav?? 10 klassis ma olin ilgelt änksitäis ja orgunnisin kõikjal, kus andis ning ikka panustasin enda energiat ja närve kõvasti koolile. Tagantjärgi mõeldes ei saanud ma mitte midagi vastu, no kuidas võtta seda "mitte midagist", aga just sellist tänutunnet ei kohanud. Ainult mingi labase tuntuse saavutasin. see aasta olin targem, hoidsin end heaga eemale. Kui nüüd aasta lõpus arutati klassi lõpureisi üle ja plikad küsisid, kas ma ka tulen, vastasin, et pole raha. tegelikult on ikka lõplikult kõrini nendest inimestest, mitte kõigist, aga erandeid on vähe...muidu nad poleksgi erandid.
19 juuni on sisseastumistestid ja mina pean sammal ajal enda hiljaks jäänud lektüüri vastama. huvitav, kui läheks teeks nende sisseastujatega juttu ja küsiks, mida nad tahavad, kas haridust, lõbu, populaarsust, kerget elu...kas nad tahavad ka edasi minna? Räägiks neile väheke ka tasemest ja üldõppe süsteemist, selle + ja -. Mina oleksin omalajal väga tänulik olnud, kui keegi mulle nõnda siiralt asjad lahti seletanud....
Klassijuhataja on mul ülekõige, parim. kohe äga tore ja heatahtlik inimene, hea ja arukas. Hoiab enda õpilasi. Tutistab ka kui vaja on. Ma lihtsalt pidin enda klassijuhatajale, Tiiu Jalakas on tema nimi, austust avaldama. Õnneliku ja puhast elu talle.
Kena suve teile...mina lähen ja otsin enda oma...

õppimine

2007-05-24T14:49:00.000+03:00

Ma noorena ikka mõtlesin, et ei tea, kas munal valus ka on, kui ta vahtu lüüakse. ma poleks eales arvanud, et ma sellele vastuse saan. Just selline tunne on praegu mu peas ja mõistusega. nagu vahustajast läbi käinud. Mata üleminekueksam on seljataga, polnudki nii hull, kui arvasin. hinde koha pealt ma spekuleerida ei julge, ka punkide koha pealt mitte. Igatahes, peale mat-i läksin keemia eksamikonsultatsiooni...seega 3 h-d ülessaneid ja 2 h-d keemiat. nüüd on veel tarvis joonestamisega, v.k-ga ja keemiaga vaeva näha. seega, 31 on c-kat eksam siis saab load kätte. 5 juuni on keemiariiklik ja 7 juuni merendus. merendusest ei tea ma hetkel mitte halli aimugi. jah, ma võtan ikka E.M.A-ga ühendust, äkki annab midagi ära teha....selgeks saab kraami alati, aga siis kannatab keemia kohutavalt.
ma lähen teen enda defragmenti läbi kerge tukastuse ja siis uuesti sama lauluga edasi.

saa nüüd asjadest aru.

2007-05-21T22:43:00.000+03:00

Nagu surfaja, aga ilma päästevestita. Ausalt, muud ma enda kohta ei oska öelda. Ja laine--:D:D..see on mu sarkastiline-koomiline-traagiline-moosi olemusega elu. Kurat, ma tahaks retsepti teada. Lahe, ma kihutan moosil. Huvitav, mis küll võiks surfilauaks olla *mõtleb hetke*, jap...mu iseloom. See ongi mu lauaks. Selline mänglev. Ma ei tahaks ausalt enda sõpru petta. Aga on ikka asju, kus ma olen jahtiv ja täringuid veeretav..Mõni lähem sõber ehk teab, mis valdkond see on. Partamatus. geenid. Just neid ma saangi praegu ettekäändena kasutada. Aga aitab, tänane päev on olnud just selline, et kohe-kohe põrutan täiskäigul vastu bituumenist seina, kookupõrkel aga märkan, et see oli hoopis soe sulepatjade hunnik...ÖÖD.

igapäev

2007-05-18T13:43:00.000+03:00

Kool, seal ma praegu just olengi. Dilemma ees, kas keemia eksamikonsultatsioon või merenduse eksamikonsult. Jama, tuleb siiki mõlemat püüda...kuidas, noo ütleme, et see on veel lahendamisel. Aga meel on jälle hea, täielik pohhuismivari, et end kaitsta..mis ikka, oh, puhveti uksed avanesid, mul raha ja tüji kõht. Lähen ja inproviseerin. :D taaskohtumiseni kallikesed

laineharjal...

2007-05-17T11:40:00.000+03:00

Haige, lihtsalt haige. Kivistumine-see, mida poleks enam oodanud. Lihtsalt sai arvatud, et nüüd oleme saavutanud oma piiri, millest edasi pole enam võimalik viia. Siiski! SIISKI! Üks hetk naerata, ole õnnelik. Tunned rõõmu, et sulle on antud sündimisluba. Järgmine hetk kihutad mäest alla kiirusega mis rebib sind..ohei ta ei rebi sind kihuatvast sõidukist välja..vale. Jäävad alles su kondid, liigesed ja lihased ka organid Silmadki jäetakse ja isegi närvirakud jäävad enda asukohale. Lihtsalt selleks, et sa tunneksid-tunneksid-tunneksid, kui kuradima toredas olukorras sa oled, kuidas sa hakkad igahetk rebestuma, kuid pindpidevus säilib---iroonia, siingi!!! Nagu reaalsus oleks lihtsalt üks vastik jõhkard, kes üritab enda ego tõsta. Siis sa taipad, et sellel egol puudub lagi-. Poleks oodanud. Meid vormitakse just nendel aegadel. Aegadel, kui ülepäeva õnnestub mõne ämbritäe kaela saada. Ülejäänud aeg-see õnneperiood-nagu stoppmärgi taga passimine, mitte kusagile jõudmine-arenemine. Sad.
See tundub minust kuidagi kohatu, endalegi võõras, et end puhastada, selleks peab blogisse kirjutama. Mäletan aegu, kui selleks olid muud kirjutised, nüüd enam ei taha, liialt palju meenub ja liialt palju köidaks see endasse. Alati võiks minna näiteks õue, aga päeval oli mingi kisma venelaste vahel, pussid ja kogu kraam. Kurdan, mis ma kurdan, aga elust veel ilma ei taha jääda. Palju on veel teha, liiga palju. Näis, mida järgmine lainehari endaga toob, hullemaks minna ei anna hästi...sammas, ära iial ütle iial.

karjäär

2007-05-13T22:23:00.000+03:00

Kes ma olen? Lõplikult?! Kelleks ma sobiksin? Mida ma võiksin edasi õppida ja kellena hiljem töötada!?! APPI! Vastikud küsimuse, ma olen hakanud vihkama kõiki küsimusi, millele ma ei oska vastata...aga need küsimused! need on tähtsad, vägagi, tõsi küll, ainult minule...siiki. Ma rõõmustan siiralt nende gümnasistide üle, kes on endale need vastused leidnud. Täitsa lõpp! Ma ei taha hakata ülikoolis või kõrgkoolis enda valitu üle kahetsema, mitte eales.
Midagi naljakat ka: nägin Horisondis enda vanat klassiõde, tark ja järjekindel tüdruk. Oli teine igatahes laboratoorsel tööl. Tallinna Reaal....Suu võttis ikka lahti hetkeks, kuid samas mõtlesin, et muud moodi poleks olnud üldse võimalik. Metsa, ma kaon magama....ja üritan saada vastust sellele lihtsale küsimusele, kes ma tahan olla....tingimused: iseseisvus ja vastutus, loovus, loogikat nõudev, arenev, enda suva järgi töö aeg(enam vähem), kasu teistele-inimestele, alguses kesk- või min.palk--kuid võimalik end ikka suure summa peale välja töötada). Mingi ettevõtte juht-omanik tundub üsnagi pädev, ise võtad riske-ise kaotad, loomine, ülestöötamine, alluvad(!!), enda tööaeg, raha saabub ka järk järgult. Konkurents on kodumaal muidugi kõva ja turg väike....aga kuskilt tuleb alustada...
nüüd aitab, magama...head ööd.

HOMMIK JA öö

2007-05-11T10:16:00.000+03:00

Nii, mind võib ausalt lolliks tituleerida, sest ma oskan ehk õppida ainult enda vigadest. Viimasel ajal vähemalt. Mäletate uudishimulikud, kui ma rääkisin, et kõikjal on bumerangi efekt? Mina sain endale uue bumerangi! YEE! Aga mina rumalake arvasin, et ma saan iga bumerangiga hakkama ja enam sellised uusi polegi, mis mind üllataks. No lõpptulemus oli selline, et lendu saatsin sellise pisi pool-kuu kaares roika ja veidi hiljem kukkus mulle kaela Boeing 747. Valus oli, oi kurat kui valus. Aga ma olen nüüd targem. Järgmiseks korraks hangein enda boeingule ka lennuloa ja ise katsun joosta maandumisrajale....äkki maandutakse minust mööda.. Sammas, Ülla-Ülla, pole vaja igasugu toikaid välja lennutada, kui see toigas sulle ise piki pead ei lenda, siis mõni pahane, kellel võis olla füüsiline kontakt su toikaga võib vastata mõne armastust täis kiviga...
Kuradi "aerodünaamika" seadused, alati nad peavad ka kehtime. Kohe kuidagi ei taha sinu kontrollile alluda. Kui proovidki mõnega sellist trikki teha siis...ütleme, et Wc potil on ka rohkem väärikust ja ilu, peale sellist "magic"-ut.
Ma armastan elu, sest ma tean ikkagi enda võimeid ja olemust. Mind huvitab, mitte ei hirmuta tulevik. Üks on kindel, enda unistused ja soovid ma täidan....kas või venelaste lennuväe hinnaga(see saab valus olema)..aga ma lonkan ja naeratan!
Friends forever?

Elu võti..aga kuhu see sobitub....

2007-05-09T23:44:00.000+03:00

Täna oli täiesti tavaline koolipäev, noo peaaegu. Tehti meile klassis europropagandat ja seetõttu jäi venekeele tund ära. Hetk, mille üle ma tõesti rõõmustasin....
Miks ma aga kirjutan on sellepärast, et mul sattus üks klassiõeke haiglasse. Tegu on täiesti mõistliku ellusuhtumisega ja naeratab tihti. Kahju ainult, et ma seda sammust venekeelt ei oska paremini...aga noh tema on ka venetüdruk. Kui teda lihtsalt koolis vaadata siis sa näedki sellist nääpsu plikat, kes on heatahtlik ja lihtsalt muhe ning kena. tegelikult näeb ta täitsa ilus välja.
Täna teda aga koolis ei olnud, õpetaja küsimuse peale, et miks? Vastuseks oli, et haiglas õmblusel....Hiljem küsisin ühe tema sõbranna käest, et mis tal siis juhtus, kuidas ta kukkus nii õnnetult. Epilepsia hoog tänaval. Ausalt hea, et keegi peale seda mu poole ei vaadanud, kes teab, mis ilmeid sealt oleks saanud väljalugeda. Hämming...Just seda ma olin, vahtisin suu lahti aknast välja ja esimene mõte, et miks? See tundus kuidagi-....ülekohtune. Tüdruk, kes on alati lõbus, mõtleb ja on sõbralik ning kaunis, milleks selline vägivaldne haigus vajalik on? haigus, mis võib täiesti ettearvamatult su elu rikkuda, koguni lõpetada.
See tunne, elada lihtsalt üks päev korraga, sest hommme...homset ei pruugi enam olemas olla... Ja mina veel julgen enda elu üle viriseda!
Tol hetkel ma hakkasin peaaegu vihkama neid inimesi, kelle elu mõte peitub tema nina sümmeetrias, kõhu lameduses, t-särgi firmas.... meile on antud, olgu mulle on antud 40 aastat hooleta, aga ärgake lihtsalt hommikul ja kujutlege endale ette, lihtsalt tehke endale selgeks see mõte--"tänane võib olla viimane"....Ma ausalt ei tea, kui paljud selle mõttega enda mõisuse säilitavad..

esmaspäeva öö vastu teisipäeva

2007-05-07T22:59:00.000+03:00

Olete tähelepannud, et vahel nagu on selline tunne. Ei see pole midagi taolist, et tualett muutub hurmavaks.
Teate vasturohtu tühjusetundele, see pole isegi mitte laiskus, aga see on nagu selline motivatsiooni puudus osalt. Lihtne, miks on vaja õppida ja enda vabad hetked maha töötada. milleks minna ülikooli või kõrgkooli, milleks hankida endale bakalaureus, seejärel magister ja ehk ka doktor. lõpptulemusena on sul lihtsalt haridus, mille teoreetiline osa õpetab sul raha kokkuajama. Ja ilma koolideta oleks ikka sama lugu. raha. unistusedki on enam jaolt sellega seotud, mingi kapitalistliku ühiskonna produktiga. raha paneb isegi selle paika, kuivõrd teised sind austavad.
Ma ei taha elada mingi raha nimel, vastik. Ma tahan elada ja õppida selleks, et nautida enda teadmisi, tunda neist ja monoloogidest iseendaga mõnu. ilma mingi bürokraatiata. pärandada ja töötada töö pärast, mida ma isegi maal vahel teen.
Ma USUN. See on võimalik. ja kui mõni tark tahab mu naiivse lootuse põrmustada siis kindla lubadusena, ma teen temaga samma.
ahjaa, mis juhtuks, kui tekiks hetk, mil inimesed peavad ütlema üksteisele seda, mida nad mõtlevad ja arvavad teineteisest ning mis ootused neil on teineteise suhtes????? kas sellele järgneksid metafoorilised tapatalgud? Iive tõstmine? Maalt põgenemine?
teate, mina tahaks seda hetke, väga. Lihtsalt ühed 10 minutit elust, kus sa ei saa varjata enda mõtteid ja arvamusi kellestgi kõneldes või tema endaga rääkides. Liiga palju on saadud varjata ja matta, neetult palju. piisavalt enesehävitust on saadud rakendada, nagu üks elukese osa, sa pole inimene, kui pole veel kannatnud enda mõtete käes. Oeh. muidugi võiks ju selle ise ettevõtta ja kõik endast välja lüüa. huvitav, kui paljud minuga edasi suhtleksid? kui aus olla siis mulle hetkel lähedased inimesed jääksid valdavalt alles. kuid ####, milliseid mõtteid kuuleksin siis mina temalt? Kas ma neid üldse tahaksin kuulda?
eelarvamuste vältimiseks, ma pole viimase 2.5 päeva jooksul kellegile mingit jama ajanud, kõik mis öeldud on tõsi. aga mis on jäänud väljaütlemta......
ma vaatasin enda poste....ehk võib siiski asja avalikuks lükata? te ei tea endiselt suurt midagi minust või mu tuttavatest blogi põhjal mitte. seega ma pole kedagi riivanud, ega kellegi privaatsust rikkunud.
saa nüüd endast aru...

elu ja muud rumalused

2007-05-06T22:37:00.000+03:00

Ma olen kodus, ei pool-kodus ehk siis Kunda korteris, ühikas. Nädalavahetus on seljataga ja mina passin praegu uimase peaga arvutis ja kirjutan. Kirjutan, et inimesed mõistaksid mind ja mina neid.
Vahel ma arvan, et inimkond on nagu üks tõsine sarkasm maailma floorale. Keegi pole nii jultunud, nii vägivaldne, ahne, julm, kalk, enesepurustaja, kirglik, südamlik, aus, loov kui inimene.
Ma olen hakanud üha rohkem ja rohkem tähelepanema, et maailmas on lõpmatul hulgal vastuolulisust. Armastaja vihkab, siiras loob illusioone, rikas kadetseb ja varastab, õnnelik nutab, haritu lõpptulemus on enda rumaluse tunnistamine, loll küsib ja tark ei tea vastata, loom on mõistlikum kui inimene, inimene peab end võimsamaks kui loodus ja jumal, printsess on konn, hea vanaema on hoopis kannibalist nõid, suur ja aus kalevipoeg on vägistaja....oeh, analooge leiaks veelgi. Kõige kummalisem on see, et ma ise olen sammasugune-vastuoluline. Irooniline, sul on kõik, raha, sõbrad, tüdrukud, haridus ja samas sa pole rahul, sa otsid..otsid ja otsid. selle kõige kõrvalt pole sul midagi, kui sul pole........(see jube sõna). Aga vaatamata sellele ma usun teisse ja kõikidesse, sest lõpuks teeb iga inimene seda, mida ta peab parimaks nii endale kui teistele ja kui ta sellega n.ö pange paneb siis läheb lihtsalt uuele ringile. muidugi jääb ju valik ka veidike lõigata, aga kuulge, me oleme ringil..ring läheb üles mäge....ma olen unine. aitab. magama. head ööd kallikesed.

Hei usaldusväärsed uudishimutsejad

2007-05-01T21:51:00.000+03:00

Mul on selline hea tunne, et ma ei saagi enda blogi enam avalikuks teha, sest siit tuleb jälle üks teema, mis pole mõeldud just igaühele. Kuid ennem küsimus, kuivõrd isiklik üldse on see, mis inimesed blogis kirjutavad. Ok, ma saan aru, kui inimene kirjutab ainult enda emotsioonidest ja ei räägi miite kellegist teisest kui ainult endast. Näiteks, kas mul on luba mainida enda kirjutistes kedagi teist? Kas siis ntx Sassi, Kadit, klassiõde või –venda? Ehk mainida neid võib, aga kas ka välja tuua, et millest räägita ja tsiteerides kedagi. Toon täiesti fantaasiast välja toodud näite.
-----Eile nägin curut, kes oli tavalisest suuremas pohmeluses ja seda seetõttu, et ta aitavat Kadil ravida potentsiprobleemi läbi mingi uue piiritusebaasil tehtud lahuse...Curu mainis, et sellel lahusel oli ka kummalisi kõrvalmõjusid, mille tulemusena hakkas kadi meenutama talle ühte klassivenda, samas jäädes samavõrd naiselikuks ja kenaks. Viimaks ta küsis minult, kas see on paha mõte, kui minna enda vana klassivenna juurde ja öelda talle, kui kummaliselt kaunis too suudab välja näha teiste jaoks.-------
Ma kordan, et see jutt on puhas väljamõeldis, milla autoriks olen mina. Aga kui palju on seal keelatud sisu, mida ei tohiks teistele mainida? Kas terve jutt? Kas ainult mõned detailid? Hüljata nimed? Kust algab tsensuur?
Kõige tobedam on asja juures see, et mina ise, kes ma kirjutan seda juttu enda blogisse sean sellele südametunnistuse järgi ka piirird, ehk siis keda mainida, kui paljust rääkida ning kuivõrd detailselt. JA viimaks see pealmine. KUST ALGAB USALDUSE KURITARVITAMINE? Ok, ma katsun selle juttu siis nõnda ümber seada, et see kedagi ei riivaks ja üritada säilitada ka mingisugune põhi.
-------Eile nägin üks hetk enda hea tuttavat, kes kaebas enda peavalu ja seedehääirete üle ja mainis ka, et selles olevat kaastoimetajaks tema enda sõbranna, koos olevat lahendatud mingit meditsiinilist küsimust, mille käigus selgus, et ravimil on ka kõrvaltoimed nagu igal teisel, mis mõjutavat silma fookust, kuid jättes „rõõmuensüümide“ töö samaks. Viimaks küsiti minu arvamust mõtte kohta, kas oleks õige kui mu hea tuttav kohtuks enda vana tuttavaga, kellega saadi pea 9 aastat koosaega veedetud ning samuti katsuda temas suurendada „rõõmuensüümide“ aktiivsust.------
Nii, vaatame nüüd objetiivselt seda teist varianti, mis on n.ö patuta. Kuidas teie seda tõlgendate, kuidas te nüüd seda mõistate? Minu arvates on tulemuseks ainult see, et lõpuks hakkavad inimesed kahtlema mu enda vaimuteravuses, kui sellist viisakat farssi loevad. Samas ma olen enam, kui kindel, et kui ma topiks tavaelus esialgse variandi üles(oletades, et selline seik mu elus täitsa oli) siis mingi hetk saaks curu vastupead, et ta tarbib tundmatuid tooteid....lisaks hakkavad samasugu poole inimesed temale kõõrdi vaatama, et kes teab, keda veel „fookusest välja on nihutatud“. Kadi ehk saadetakse arsti juurde enda potentsiprobleemiga ja ka AA-rühma.
Tegelikult on üsna kohutav, kui palju saab mõne inimese blogist kolmanda isiku elu ja tegevuste kohta välja lugeda, kuid reeglite kehtestamine käib ka igaühe enda takti järgi. Üldteada on ka see, et kellegil meist pole võrdsed ja samatasemelised väärtushinnangud.
Põhiline, et inimene ise jälgiks, kui avalikult ta millegits kirjutab ja mis alatooniga see jutt on. Teine osapool jääb lugejale, kelle teha on kuidas ta seda materjali kasutab. Blogid on avalikud ja seega saavad seda kasutada ja lugeda ikka väga erinevad tüübid. Kindal oleks ikka jälgida kedagi solvamast ja mitte kumada kellefi teise elu enda blogis, ükskõik kui must ja patune see ka pole.
Oeh ja selleni ma ikka ei jõudunud, millest tahtisn kirjutada.
Ma kordan igaksjuhuks, KÕIK EELNEV KIRJUTATU ON MINU FANTAASIA TULEMUS JA SELLEL POLE MINGIT SEOST TAVAELUGA...pealtnäha :D
Ehk hiljem jälle...kell on 02.30, ma olen hetkel voodis ja mõtlesin midagi enda lõbuks kirjutada. Elagu 1 Mai, elagu puhkepäevad mis täis tööd. Juhei!

Kuidas ka teie uni on?

2007-04-30T02:30:00.000+03:00

Siin ma nüüd olen, kell saab kohe 2 öösel, kell 06.30 on tõusmine ja mina passin enda korter/ühikas Kundas. Toanaabrit kah pole ning ikka ma pole olukorraga rahul. Mis siis mul nüüd viga on? Laenake und, ei pigem tervet mõsitust. Täna on jälle üks öödest, kus ma ei suudagi terve öö vältel korralikult uinuda, ma juba peaaegu vihkan enda peakolu ja enda korterit. Aga ma olin kaval! Käisin netis tuulamas ja hanksin endale lugemiseks "Meie isa palvest". Pole teab mis kõva lugemine, aga antud olukorras igaljuhul pädevam kui mingi muu õpetlik/tähtis minatuur või novell. Aken on lahti. Tuul puhub ja vihm on lakanud, vihmast on kahju....aga tuulele võiks tule otsa panna. Huvitav, kui kaugele siis see tuli küll jõuaks? No arvestame, et praegu on mingi pisi-maru 18 m/s ja seega veidike ümberarvestatult oleks mingi minutiga terve kilomeeter maha põlenud...lahe, nagu filmis tagasi tulevikku, kus tulevikku startijast jäid jäljed maha. Huvitav, kui ajaks sellist juttu ajateenistuse komissjonile, kui terveks inimeseks nad küll mind peaksid? Teate, mis on kõige iroonilisem. Mu südametunnistus on puhas, no olgu seal on mingeid pisi patte nagu suitsu proovimine ja muud sellist, kuid ma kurat ei saa aru, millised võlad on mul kaelas?? Milleks peab süütu kannatama, ma ei mõtle siin ainult ennast vaid ma tean ka teisi. räägitakse, ka mina olen rääkinud, et sellest õpitakse, saadakse targemaks, karastutakse ehk sinust saab inimene. Kuulge andke andeks, aga pole ikka tahtmist inimene sellises olukorras olla. Kurat, isegi rahvuselt me kohati imeme, venelane armastab venelast, sakslane armastab sakslast, aga kas eestlane eestlast armastab...no näeb tulevikus, kas see raba jääb suitsema või mitte.
Teate, kõige parem selle kirjutamise juures on see, et see viib mõtted eemale,sa saad mõelda millegile muule. Igatahes ma olen terve, nohu ma korralikku ei saanudki ainult palavik piitsutas mind, siis kui tõusis 40.5 peale võtsin vanamaailma meditsiinist abi, muidu olin ise endale toeks. Karastus on tagasi saadud ja nüüd võib enda vanemate õnneks tööd edasi lõhkuda õppimiste ja suhete varalt, noo suhteid ma suudan alles hoida, aga neidgi õppimisaja pealt......."ma jään täna Kundasse, et saaks õppida, mul eksam tulekul jne"----endal on juba bussi või rongi pilet näpus. Teate, valetab see, kes teeb midagi valesti. IROONIA. Olete mõelnud, et täiskasvanutele võiks kah öelda "MIne arene edasi" ja veel nõnda ühele tõsisele pensionärile. Nii läheb lahti, jälle juratakse mu ajudega. päris tore öö....tunned enda südametukseid! Ja siis õpetajale ütle esimeses tunnis, et sul on veel gripp peal, selle pärast sa ei suuda keskenduda. KRT, miks, miks, miks, misk...ja nii päevast päeva! Ausalt. Tuleks keskkooli lõpp, siis on oma töö ja õppekoht tartus ehk ka tallinnas....aga vaevalt. Näis, kas jätkub kannatust või ehk leiame midagi kiiremat tervele sellele komöödiale, mida peab närima ja venitama-elu.

Mõelgem millegile ilusale, mitte üksteise kõride läbihammustamisele.

Soov. Vabatahtlik kohustus?

2007-04-11T16:09:00.000+03:00

Heia Sipelgad!
Kas mäletate neid väikseid sõbraraamatud, kus oli hästi plalju küsmimusi. Kogu küsimustik algas sellega, et sa pidid enda nime ja vanuse kirjutama, keskpaigast leidis küsimusi, mis on su lemmik söök ja jook, ning lõpus oli hästi põnev kõsimus, et keda/mida sa armastad, kes/mis sulle meeldib, kelleks sa tahad saada ja mida sa kõige enam soovid. Ma mäletan, et kõige vahvam oli vanemate inimeste kirjutisi lugeda...neil olid kohe sellised kenad ja humoorikad vastused. Tore raamat oli, aga enam kummaline oli see, et kui me neid täitsime ja sinna midagi kirjutasime siis üsna tavaliselt oli algsu lauseks midagi sellist, et "kui mina suureks saan..." ja lõppu topiti, et siis võtan endale naise, hakkan rikkaks, saan lauljaks, olen vägev politseionu ja muud taolist. Nüüd ma olen suur, ma pole enam väike ja enam polegi seda vabandust, et aga ma olen alles nii tilluke, et ma ei oska või ei suuda. Inimesed on suured, kuid nad pole seda, kes nad olla tahavad ja osad ei üldse saanud seda, mida ihkvad. Kõige tavalisemal juhul ei teatagi, mida üldse tahetakse. Mis on me vabanduseks nüüd? Riik? Rahaline olukord? Kohustused?-VALE. Hoopis julgus ja pealehakkamine. Inimesed on arad ja kardavad tihti peale neid asju, mida pole põhjust karta. Kummaline? Mina ütleksin, et see on ehk seotud alalhoiu instinktiga.
Paraku aga on nii, et maailm areneb läbi muutuste, ka inimene areneb läbi muutuste. Kuid võtame ühe näite. Meil on üks tavaline pereise, kelle elu hetke suurimaks sooviks on saada endale uus ja uhke auto(see näide peaks üsna tihti esinema). Tüüp hakkab auto nimel rohekm pingutama ja säästma. Mingi aja möödudes ta saabki endale tagumiku alla uue ja uhkema masina. Mida nüüd soovida? Uut maja või korterit? Läheb lahti jälle sama lauluga, töötamine-säästmine ja unistamine, kuid üks hetk aga juhtub peres kole lugu ja pereema sõidab suure ja uhke auto mahakandmisele ning hüvitist ei saa. Mehel on dilemma, uus ja uhke auto või maja... Ta otsustab valida odavama auto ja siis maja. möödub aeg ja maja olemas. Peale seda võetakse unistusteks saada majja kalleim mööbel, mis turul, uus ja uhke auto eelmise vana asemel, sinna hulka moodstat ja kadestamis väärset koduelektroonikat, paremad riided jne. Lõpuks aga annab keha järgi ja loomulik asi-surm. Millest me vennikese elu siis koosnes? Asjadest. Kas ta oli õnnelik. Mees oli enda arvates õnnelik, sest tal olid unistused ja ta täitis neid. Kuid iga unistus muutus ükshetk reaalsuseks ja siis valiti järgmine. Miks valiti eesmärkideks erinevad elutud esemed. Sest tüüp teadis, et need ta saab viimaks, kui lihtsalt pingutab, ning nende asjade valimine oli varem läbi katsetatud ja kindel tee(ebaõnnestumis % oli pea olematu). Sealt tulevadki meie tarbijad. Kuid mida siis võiks soovida. Ma ei oska teile sõnu suhu panna, aga mina tahan peale materiaalsete asjade veel järglasi, kellele pärandada enda oskused ja vara, mis minust maha jääb. siis soovin ma lugeda, lugeda ja lugeda, tunduvalt rohkem, kui ma seda praegu jõuan ja hiljem enda tarkusi ja praktikas kasutada. Mis tolku on tark olemisest ja muu hämmastava filosoofia välja peksmisest huulte vahelt, kui sa ainult latrama jäädki? Muidugi sooviks ma leida ka seda õiget, armastada enda elu ja teisi. Ehk on need naiivsed soovid, kuid need on minu. Unistuste ja eesmärkidega on see kummaline asi ka veel, et osasid me endale teadvustame ja ülejäönuid mitte. Ning kui mõni alateadlik soov täitub siis seda me nimetame endale sülle kukkunud õnneks. Huvitav. Ma ise tahan igaljuhul samuti kena autot ja maja, aga siis meenub mulle nende mõtete pealt selline mäng naug Sims. kes, teab see teab sellist mängu, ma ei viisti teile seda lahti seletada. Mulle meeldis/b selle mängu algus, kus sa oled puru loll ja vaene ilma ühegi tuvuseta ning siis pead sa hakkame end üles töötama. Võiks öelda ju ilusti, et kulminatsioon on selles, kui sa saad enda simsiga mängus pidevalt varakat tegelest mängida, kuid see on vale. Kõige parem on hoopis see arendamine ja tegelase ülestöötamine. Kui see on saavutatud siis kaotab mäng mu jaoks igausguse mõtte. Kas te saate ehk aru? Ärge karte soovida ja unistada nign siis nede unistuste ja soovida heaks töötada, üks kõik kui utoopilised need teile ka alguses ei tundu. Ärge kartke riskida.
Nüüd ehk mõtlete, et mis mul viga öelda, katsu aga ise teha. Noo ma katsungi ja olen ka enda lühikese aja jooksul enda redelitest ka alla kukkunud, aga jälle ronimist alustanud. Ja tagasi minnes materialismi ning vaimuvara juurde siis ma tahan mõlemat. Kuid mu elu koosneb hektel olukordadest, kui need prioriteedid vahetuvad, ehk kord on üks esikohal ja seejärel teine. Kuid ma isegi üritan olukorda tasakaalus hoida, see tähendab, et ma enda valikuid ei peaks kahetsema. Ka siin ma olen eksinud mõned korrad, aga kõik on lõpuks õigele rajale tagasi läinud. Nii on mul isiklikult kõikide soovidega. Ärge mõistke mind hukka. Ma lihtsalt toimetan enda unistuste heaks omal moel.

Tervist hingavad ja elusad sipelgad.

2007-04-09T19:36:00.000+03:00

Ahja, miks sipelgad? Me ehitame, ehitame endale enda unistuste elu(ehitama me ehk jäämegi ja tore ehk ongi)....kuid keegi ei pane tähele kui lahtise taeva all me oleme ja kui paljudele maitsevad sipelgad...jaa seejuures närime ka enda sookaaslasi(looduses on see kõik pandud vähemalt süsteemi järgi, just...aga kui inimesel tekib knidel tunne kellegi elu ära rikkuda siis ei takista teda miski)
Ma meenutan vahel enda mõtteid ja erinevaid seiku, mis nendega seotud. Näiteks, mis mõtted mus peas rändasid 5 või 6 aastat tagasi, kellega sai vaieldud ja mis pärast. Veel 10 aastasena oli põhiteema, et kellel on vägevam mudelauto, kelle emme issi on vägevaim, kes on ägedaim plikade piinaja, kes on nõmedad, kes lahedad, kes saab suurtega paremini läbi. Rohkemat hetkel ei meenu. Tookord sõimati ja vaieldi otse, öeldi kohe prauhti, et mis asjast arvatakse...vanemaks saades muututi kahemõttelisemaks, kiuslikumaks, julmemaks. Teemad aga asendusid mudelitelt arvutitele ja päris autodele, emme issi vägevus teema on jääud samaks, plikade piinamine asendus ......, kes on lahedam, selle üle enam ei vaieldud vaid peeti võitlust ja suurtega läbi saamise asemel tulid headel kohtadel olevad ametnikud-tuttavad-sidemed. Kõige humoorikam arvamus oli see, et küll ma olen ikka lahe ja kõva mees....noo piltlikult öeldes loomulikult. Nüüd tagasi vaadates vangutan ikka pead ja mõtisklen, kui mõttetu ja nõme sai kohati oldud.
Muidugi oli ka n.ö
heldeid hetki, mis koosnesid põhiliselt kusagile nurka vajumisest ja mõtlemisest(kui uskumatu see ka kellegile ei tundu). Kuid üldpilt oli ja on ikka sama. Mida ma siis hetkel endast arvan. Kas ausalt? Üks sõbralik ja heasüdamlik mehehakatis, kellel on omad veidrused(nii positiivsed, kui negatiivsed) kuigi mõnusaid vigasid-jamasid näen oma silmadega juba praegu...huvitav, mida ma küll 10 aastat hiljem mõtlen?? *naeru-turtsatus*

rõõmustame koos

2007-03-26T23:04:00.000+03:00

Tark õppib teiste, loll enda vigadest! Mina olen see loll ja olge minuga ettevaatlikum, kui te soovite minuga üleüldse tegeleda....naljakas...kevad tuli..algas üks uus periood...kuid samas on hääbumas teine vanem. Jõudu, jaksu, järjekindlust, moraalitunnet ning kannatamisvõimet. See oligi too tulevik, mida ma korra aimasin....ja mis oli ka muidu näha. Kõik on mõttetu. Vaidlen vastu, kõigel on põhjus. Minge kõik (tahaks ropendada)......kuradile enda soovide, tahtmiste, eesmärkide ja arvamustega......Mina hakkan massiks, sest nagu näha ma olengi seda kogu aeg olnud aga nüüd ma kavatsen end siis ka selleks nimetada....AMM....vaba psühiaatrit on???....sest sitta kah....temale ma maksan ja saan vastu vähemalt ametivande ning inimese, kes on harjunud kõiksugu segadustega tegelema..ja teeb seejuures näo, et ta kuulab sind.......mida hing enam tahabki, nagu sõprus, ainult et pead sõbrale iga kord temagakohtudes kodust veidi "kommi" tooma.
Say hello to selfdestruction.....nüüd on mul õppimine ja raamatud(naljakas, kõik käib tõesti ringi....elu olukorrad korduvad, aga uutel ajastutel ja olukordadega).....tunded..milleks neid üldse inimestele vaja on? Nii või naa näeb nende emotsioonidega rohkem jama kui head. Mina teid ei süüdista, ega vali teie eest ning mina ei tee teie eest valikuid, ma ainult loodan, et te ei hakka hiljem enda tehtud valikuid kahetsema...mina hakkan osasid, kindlalt....aga mu teha jääb milliseid nimelt...AVALIK PÖÖRDUMINE: NÄIDAKE INIMESTELE TEED, MITTE ÄRGE TÕUGAKE NEID SINNA RADADELE.
Social life in my ass.....fuck humans and mankind.....fuck me.

Head ööd.

2007-03-25T23:35:00.000+03:00

Nõnda, ma vaatasin enda eelmisi blogisid...jah. enesehaletsus osalt, kuid ma kirjutasin selle just blogi tarvis, et näha enda toredaid tujusid ka tulevikus. Kuidas kõlab lause, et elu on lahas. Õnneks mitte enam kauaks, ülehomme olen rõhksidemega koolis. Aga jah, jama, ma pidin laupäeva vahele jätma....oh. Mis muud ma ikka kirjutan, lähen magama, ma elan ja hingan endiselt, ainult koperdan veidi. :D

14 märts, teine osa

2007-03-25T23:30:00.001+03:00

Mis teema mul nüüd oligi....ahjaa....mina, ju mu sõbrad, mu pere ja mu..mmmm...suhted...ning siis veel kõikvõimalikud variatsioonid. Ma võin teile ehk kostuda halestevalt või vinguvalt, aga minult on küsitud, kas siis „Jaanus sinule ei tähenda sõprus midagi?“, „Mida mina saaksin sulle suhte juures vastu anda ja millest on mul vajaka, mida sa suuudad täita“...“Sina, kui minu poeg võiksid...“ja „sina kui hea ja oskaja inimene suudaksid ehk mind koristamises aidata“..no kes tunneb need laused ära, see tunneb. Ma olen olnud üksi...kaua..piisavalt, et ajada emotsemistuju endale peale. Nüüd ma tean, mis tähendab pere-ma hindan seda, ma tean, kes on sõber-ma austan neid, ma tean kes on mu..“suhte kaaslane“-ma väärtustan ta seltskonda. Tuum on ehk...ma oskan kõiki neid rolle täita, mida minult oodatakse, osasid hästi, osasid halvemini, viimaseid ehk liialtgi oskuslikult. Kuid ma ei vaja neid. Kas minul siis poleksgi jama olla ja kas ma ei tunnegi lootusetust ning endas tühjust, kui näiteks Ott va põrguline ütleks, et ma kolin ära ja me ei näe enam üksteist või mõni me riid purustaks me sõpruse.....jah, see morjendaks mind, kohutavalt...ja ma ei soovi, et see juhtuks. Aga ma elan edasi, ma olen kurb ja leinan enda eelmisi lähedasi nädal, kuid elu peab jätkuma, ka ilma nendeta. Sama asi on ka perega, kui mul poleks üks hetk enam ema, isa või õde(sülitab kolm korda üle õla)....siis see lööb tohutu emotsionaalse paremsirge mu psüühikasse...aga ma elan ja ma eksisteerin, ning ma saan sellest üle. Või kui mu armastusele ei vastata, jah ma olen kurb..aga.....see on ka kõik. Või kui inimene, kes loeb mind enda“poisiks“ ja mina teda enda „tüdrukuks“...ütleks, et kuule, bye-bye..it was good but its over...ma oleksin jällegi kurb..ja vihastaksin ka enda üle, aga ma elan ja elan ning saan ise kõigest üle. Tähendab ma elan ja hingan ning mõtleksin ka samal tasemel ilma teieta ning siis te soovite ümber kujundada mu iseloomu või mu omadusi/harjumusi, noo üritage, ehk see ka õnnestub...aga ausalt...kui ikka ei meeldi, siis ei pea ka ennast sundima...ehk siis olge minuga või ära olge seda...teie valik. Ma ei hoia, ega keela kedagi....mul on teiega kergem, nagu autopesemine on pesulas on tükkmaad vähem vaevarikkam, kui seda on ise küürimine, aga tulemus on sama. Saate aru?. Ma palun, ärge süüdistage mind mu vigades, ma proovin end muuta tasapisi ja endale sobivas tempos....aga pidev meeldetuletamine viib lõpuks selleni....et...mind ei eksisteeri teie jaoks. Jätke mulle mu õigus vabadusele ja eksimisele...rohkemat ma ei soovigi praegu. Ma tulen ise teie juurde või küsin, kas ma võiksin tulla......aga olgem ettevaatlikud enda soovidega(mis on öeldud alatooniga sa peaksid) Näitkes: tule mulle külla või tule minuga praegu rääkima või minuga lihtsalt tegelema........
Olgu ma siis see loll, kes õpib ainult enda vigadest, kui ma ei suuda olla piisavalt paindlik.(olgu lisatud, et ma ei mõelnud ainult ühte inimest, vaid kõiki, kellega olen veidi tihedamalt seotud)

Kirjutatud 14 märts 2007....mina ja uit mõtted....võrdlemsi uitavad.

2007-03-25T23:25:00.000+03:00

Niikaua, kuni on eksisteerinud inimesed, on olemas olnud ka lootused....ning olukorrad, kui lootused ehk täidetakse, olgu selleks siis muinaseestaste lootus, et kui ohverdada jumalale, ehk siis naeratab õnn perele ja hõimkonnale enam kui tavaliselt või kui mehed läksid jahlie siis ikka loodeti, et ehk saab piisavas koguses süüa, mis oleks kõvaks toidulisaks naiste koriluse kõrvalt. Tänapäeval jälle lootus, et kui õpitakse siis saadakse targemaks ja respekteeritumaks, samas ka lootus, et kui sa annad müüale kauba eest raha siis ta lubab su ilusti poest minema, ilma kõrvaliste jamadeta.Üldistavalt, meil on illusioonid ja nende täitjad(kas siis kes või mis...pole eriti vahet ainult, et ühel on tunded, sest teadvus on kõigil).....ehk siis uuesti illusioonid ja nende loojad ning illusioonide täitajad. Lihtne, kas pole, siiski eksisteerib küsimus „what if???“, et mis saab mu elust, kui mu soovid ei täitugi, õnnetus? Sõltuvalt asjaoludest loomulikult, ka see on võimalik, kuid üldjuhul mitte midagi. Karmimalt öelduna stagnatsioon ehk su seisukord jääb samaks, kuid teinekord ka soovi täituvad. Ok, kõik soovid täituvad, olgem ausad. Aga kas me ikka tihti seletame iseendale lahti, mida me alati ablas iseloom soovib, millist isu me sedakorda peame rahuldama?....osake soovida....samm-sammult, ma ei oska muud öelda...Kui kõik mu soovid oleksid nüüdseks juba täitunud siis ma oleksin teinud potensiaalselt enesetapu, sest mul pole enam mõtet elada, pole enam mille nimel elada. „Noo aga ela siis teiste nimel“...aga kui mu soov on ka, et ma soovin kõikidele inimestele parimat...stagnatsioon tulemuseks ja genotsiid või lõputu elu nautimine järelduseks, kui see soov kohe realiseerub. Te ehk nimetate mind pessimistiks, aga me ei näe siin muud põhjendust, mitte minu maailma järgi. No, mis on meil siis päeva probleemiks...inimesed arvad, et nende lootused ja soovid ei täitu, et nende elu ongi pidev järkjärguline purunemine...mmmhhhh....võimalik, mõelge nõnda, kui te tahate iseennast haletseda....ok, karmilt jälle väljendatud, aga mis muu see enam on...kui järjekordne story...my life is so fucked up, that it is almost impossible to believe.....! Oh, my life is under the same condition, you dont believe it?....I think you dont I have even these nerves to hear my beautiful storys....aga vaadake, ma ei tuleta neid mineviku ja oleviku jamasid endale meelde....milleks, kui need lahenesid või lahenevad viimaks...tõsi, ma võin ju enda olukorda kergendada ja katalüseerida protsesse, see on võimalus ja seda ma ka teengi ning kui on probleemid milleks end nendega liialt koormata, kui on võimalik elada palju õnnelikumalt ja seiklusrikkamalt....nii...mina ja seiklusteotsija...ehk tühikargaja......possible, but I like it, I love it, I enjoy it....and I cant life without it,....so there isnt nothing to do with this little mistake. Tegelikult on mul veel kraami millest kirjutada, sest see teema valgus ikka laiali..ma teengi seda, kohe,.,.aga teie näete seda kui mu järgmist posti...sest ma istun praegu bussis, aku on täis ja mu mõte töötab....seega ideaalne võimalus, minu jaoks.

Mina ning veelkord Mina....ja maailm seal kahe vahel

2007-03-13T20:33:00.000+02:00

Läheb jälle lahti, siit tuleb teile inimesed teksti, millest loogilise sisu
otsimine läheb mõtetuks, teie jaoks.
Ja meenutades ühe kalli inimese sõnu, see on tema post ja see on tema enda kirjutatud ja ainult talle endale lahtimõtestatud. Oh jah...KEVAD...ma nägin vist esimest korda enda elus kevadet ja selle ilu, mida ma pidasin olematuks. Aga olgu. Minu eluke hakkab tüürima tasahilju sinna punkti, kus mul tekib oht teisi enda....jamadega pritsida. Ja kõiges on süüdi tegelikult mu enda isiksus ning selline omadus, mille olemasolu olen alles hiljuti hakanud taipama. Noo igatahes jama, Jama. Miks kuradi pärast, kui tahad olla inimestega lahke ja sõbralik on lõpptulemus hoopis teise suunaga......ja see suund on üks hullemaid...kas on mu eluke tõesti nii igav, et mingi alateadlik nupuke suunab mind....alles tagantjärgi ma mõistan, mida olen teinud.....kõige tipuks, ma ei tee midagi halba, ma ei räägi kedagi taga(see tähendab halvustamist), ei ole kiuslik ja otsin kõikjalt loogikat. Ajab vanduma, ausalt. Mis ma oskan inimestele öelda....olge kurat kalgimad ja mitte nii sinisilmsed/uppuvad lootjad. Inimeste tõlgendusviisid käivad ikka kurat seinast seina, ütle ühele ühte ja väljendad end(endast lähtuvalt) piisavalt siiralt ja ausalt, ka sealt loetakse välja seda, mida tahetakse. Kurat, ise ajavad jama nii, et ka Lutsiferil endal hakkaks paha, aga konks on, et keegi pole sellepealt täiuslik...kehakeel, pilgud, hääletoon, sõnade ladusus ja nendele antavad emotsioonid, ning see imelik tunne, et asi on siiski mäda. Ma proovisin umbes 10-9 aastat tagasi olla hea, et ka siis teised oleksid samad-tulemuseks elupahede algõpetus ja hilisem süvenemine....Nüüd, umbes pool aastat tagasi proovisin uuesti, lootusega,
et ehk inimesed on tsiviliseeritumad ja heatahtlikumad....seekordne tulemus on kahepalgelisuse moodne käekäik, siiruse ja aususe asendamine põhimõttega siis kui vaja. Ning viimaks, kasutame kõiki ära kuis võimalik, ehk posthobuse mõte...võtame uue ja hülgame vana...is it somebody or something, doesen`t matter.....
Praise the Jokers, who are wearing perfect masks!...still, you dont believe it, so we exist and control!

Mõte, kui alge, emotsioon kui lüliti.

2007-02-20T23:12:00.000+02:00

Me oleme inimesed, me mõtleme ja tegutseme. Kuid kus jookseb piir mõtlemise ja automaatse tegutsemise vahel. No peaks olema lihtne,
näiteks autoga sõites väga kõva
enamik
ikka tegutseb automaatselt ja mõeldakse näiteks siis kui valmistatakase ette õpetajale või
kellegile
mingit valet ettekandma. Aga kas te olete tähelepannud, et kui lähete näiteks matemaatik
a tundi,
ütlete endale, et nüüd ma hakkan hoolega mõtlema ja lahendama.
Või kui sa istud ja tahad
hakata välja mõtelma mingit luuletust, süsteemis, et täna on luulepäev ja täna seame riime.
No igal juhul kukuvad mõlemad asjad suht nirult välja. Parimad tulemused, mis ma olen saavutanud, kas õppimises, mingit asja nikerdades või kellegagi suheldes on tulnud,
kui ma lihtsalt lähen kaasa
enda "kõhutundega". Go with the flow ütleks asja kohta nõnda. Tantsime, kuidas muusika mängib =).
Muidugi oleks ikka väga tervislik meelespidada, et sinu käes on tüür, igalepoole pole kah ikka mõtet lasta end kanda. Kuid süsteem jääb samaks. Siit tekib küsimus: kuid kohustused? No kohustusteks loetakse tavaliselt neid asju,
mida teha ei meeldi. Kas neile ka tuju leidub? Kisub raskeks, eks?
Tegelikult on mul kohustustega selline arvamus ,
et tuleb mõelda, mida selle tagemine annab...ja mitte ainult sinule vaid ka teistele.
Ning ometigi peetakse näiteks igapäevast koeraga jalutamist kohustuseks.
No vaene loom sai end kergemaks,
sina said värsket õhku tunda(kui sa just allatuult ei kavatsenud millegi üle unistada), muudad kellegi päeva kergemaks(näiteks ema või isa oma, kes äsja töölt tulnud).
Kõige tipuks annab selline ringijalutamine sulle aja,
mille sa lihtsalt pead endasselgusele kulutama. Näiteid võiks veel tuua, aga ma lihtsalt ei viitsi. Point jääb samaks. Kuid üks näide veel, teate ma vihkan põrandate küürimist, eriti veel mingite ühis
trepikodade omasid. See ongi mulle aeg, kui ma mõtlen endale,
lahendan väikseid probleeme enda peas jne. Lisaks on vanem pensionäride kaade
r minuga rahul ja ma võin järgmine
kord kah veidi pidu panna, ja siis see tunne----sa oled teinud midagi kasulikku ega näiteks nolaifinud seda maha. Punkt Kas on veel küsimusi?

äike pärast tormi

2007-02-14T15:44:00.001+02:00

Korras, elasin sõbrapäeva üle.......ah et milles küsimus, vaadake, ma nimelt vihkan sõbrapäevi.
Sedakorda oli jälle võitlus, et kellel rohkem kaarte, nagu mingid valimised, enne sõbrapäeva
käis
kõikjal mingi hullu kampaanis stiilis, mõni tuli juurde ja ütles, et jaanus, ma teen sulle kaardi, sa
mulle ka ikka?......no ajab öökima. Siis veel mingi solvumine, kui jätsid kaardi tegemata jne....
kurat sõbrapäev on kümmekorda hullem kui jõulud ja muud pühad kokku, mingi tilu-lilu...
huvitav, kas neil inimestel, kes vehivad igale teisele kaarti teha, kas neil ka endil mõni õige sõber on....no selline sõber, kes on nõus enda naha turule viima su päästmiseks, ehk tingimusteta sõprus....kahtlen, aga kes teab....üldse, miks sõbrapäeva vaja on?? Et enda sõpru meeles ikka pidada? Ma ei teinud ühelegi enda sõbrale kaarti.....ja ei kavatse ka teha.....teate, mul on lihtsalt kahju, et inimesed otsivad nii pingsalt teiste tähelepanu ja populaarsust, ehk võimalikult suurel numbril libasõpru, kes sind nurga taga klatšivad ja sinu
ees naeratavad, öeldes ikka kui tore ja kena sa oled ning üldse ingellik olend....kahepalgelisus on vist mingi mood.....süda läheb pahaks, s**t moraal! Mine mõne juurde ja küsi, kas ta on täiuslik?..no vastatakse, et "ei, ei ole".....siis ütle, mis on
tema puudus, mida saaks ta ise ravida......no sellel järgneb totaalne mossitamine ja solvumine su
peale, et kuidas sa ikka julged....ja hiljem kuuled kuidas see inimene, kellele sa proovisid nõu
anda on saanud hetkega keelepeksu jagajsks.......
Aga egas tänane päev siis ainult jama ei olnud...mulle öeldi, et ma näen täna ilus välja....no tavaliselt ma mõtleks enda ette, et mida sa nüüd minult tahad..?.....ma kuulun ka sinna kasti,
kes pole kunagi endaga rahul.....aga täna ütles seda inimene, keda ma näen harva, kelle nimegi ei
tea, kes on minust tublisti vanem....no kes on täiesti neutraalne.......ja seda oli hea kuulda, asi polnudki selles, et ta kergitas mu egot, vaid on ikka inimesi, kes on siirad ja rõõmsad.....naeratavd endale ja teistele....ning oskavad teha sellise lihtsa asjaga teise päeva ilusaks.....olgu elu neile muretu.....nii saigi end välja elada, ärge pahandage, aga see oli pigem mingi emotsiooni lugu kui midagi diipi---põhjus, ma olen leidnud inimesi, kes mõistavad mu maailma ning mõtlevad koos minuga, seega vajadus saab rahuldatud.......aga teie südametunnistusele kavatsen ma ikka edasi koputada :D
Mitu sõbrapäevakaarti sina said?

hei muretud ja murelikud!

2007-02-12T21:12:00.000+02:00

On möödas ikka tore aeg mu viimasest postist ja peab ütlema, et on juhtunud palju asju....mis peamiselt olid toredad ja rõõmsad.
Siiski oli mul soov juba pikemat aega rääkida või mõtiskleda millegi muu üle, kui seda on viimased "seiklused". Tegemist on mul lähemate sõpradega suht ära leierdatud teemaga, aga ma loodan,
et
kellegi silm hakkab veel siia peale......Kõikjal ja kuhu iganes ma ka ei lähe on hõõrumisi erinenate inimeste ja nende arvamuste vahel-no olgu see on ehk mõistetav-temperamendid ja maitsed
ning harjumused. Alustame algusest. See kool, kus ma käin on täis street/klubi-rahvast.....no mõned ütlevad neile ka ossid. Mina valiks siis neile erakorralise nime, mis ei pruugi üldse õige olla, no näiteks punased.
Ma tean väga paljusid kes peavad nende põhimõtteid valedeks. Palusin korra endale kirjeldada, et kes see punane siis õieti on? Vastus: punane on selline, kes kannab pidevalt botaseid, mingit firma dšemprit, teksaseid, kes kuulab trance, drum and bass-i, hip-hop-i või räppi. Vabaaja hängib punane koos sõpradega pidudel, pidudest räääkides või eelmistest kogemustest, olid need siis mõne inimese, masina, muusika, meigi, riietega või alkoholiga seonduv. Mees punased pidid
olema eriti tragid igasugu kruttimise(mõeldud on tuunimist või forsseerimist) ja arendamisega või pidudega........see moodustavadki põhikondikava nende päevaplaanist. Kui mees punased nikerdavat elutute objekidega siis tüdrukud arendavat ise ennast, täpsamalt nende meikimis oskus, küünte lihivimistehnika, viru keskuse kaardistamist endi peas, flirtimis oskust, oskus
kanda õiget roosat tooni riideid, ja harjutada, kuidas öelda ülipikk ä. No vist sai kõik meie punastega. Nüüd tulevad nende vastandid valged....noortemõistes siis karvased, defid....no nemad olevat siis igatepidi pügamata ja koledad, inimesed, kes vabalajal vibutavad
enda hobusesabasid metali saatel...nad pidavat ka haisema, avastama üksteise võlusid mitte standartsetel meetoditel, olema lihtsalt koledad(seda ma vist mainisin?).......kindlasti on iga nende keha ruutsentimeeter kaetud mõne rõnga või maalinguga.......Ja olekski vist kõik, ma ehk jätsin midagi vahele, aga need on valge ja punase arvamused teineteisest. Nii ongi näha,kuidas üksteist tümitatakse ning pidevalt on üksteisega mingi kana kituda..ka arv pole eriti tähtis, mitu pead vastamis, kas ollakse ülekaalus või mitte.
Ja milles siis põhjus, sest üksteisele ei meeldita või on tore saada veidi huumorit teise üle irvitades, sest punane julgeb ja tahab olla punane või valge on valge, sest ta tunneb enda valgena koduselt. Ma ütlen ära, et mõlema arvamused üksteise olemistest ja tegemistest on valed ja omavad äärmiselt ülespuhutud kujutist, kui mõni neist isegi baseerub mingi tillukese nurga pealet tõele. Mis ma tahan siis öelda? Kust sina tead, et just sina elad seda õiget ja puhtaimat elu? Kuidas sa üldse tead, mis õige või väär. Kuidas sina, kellel hing puhtusest kaugel võid teist süüdistada tema elukommete pärast? No ausalt närvi ajab, tahaks lihtsalt mõlemal poolel aru koju sugeda.......Ehk te mõistate, kuhu ma sihin....sama põhimõte on tegelikult pea kõikjal.....Asi aga keerab päris jamaks siis kui värvidest saavad rahvused, mis meil siin muud ongi kui venelased ja eestlased-rebased. Ok, ka mina olen mõne n.ö venku peale närvis miks......ma olen pidanud kokku puutuma mõne venetüübiga, kes arvas, et oleks tore ennast kuskil kännupeal täis juua(inetu ja ajuvaba tegevus eks?)......no tegelikult leiab mujalt kah vängemaid näiteid, aga ma ise pole veel venerahvusega pahuksisse sedavõrd sattunud....kuid miks siis need venepojad ja tütres nii kurjad eestlaste peale, eks ikka seetõttu, et keegi on andud neile põhjus ja kui seda
õiget sihtmärki pole siis sobivad ka tema "tuttavad"....sama lugu on jälle eestalstega venelaste vastu......masendav, aga õnneks parandatav....no tänan, et lõpuni ikka rühkisite, koduseks ülessandeks jäägu, mis teha, kui mõni kisakõri tuleb peale hüppama......alati on muud väljapääsud, kui hinge kaotamine kehast....aga kes ma ise selline olen, et tean???? ma topin kohe enda rate konto üles, siis näeta, et ega ma ei eirinegi kellestgi teisest! Lahneduskäike on mitmeid....õnneks.

tore, et elame ja kannatame

2007-01-30T19:07:00.000+02:00

Teate, ma arvan, et vahel väärivad kõik inimsed tänu, et nad eksisteerivad ja on nagu nad on koos enda vigade ja kiiksudega. Olge ikka julged ja aktiivsed edasi. Kah tean, mis on ausus. Olge vähemalt enda vastu ausad ja kui te teistega muud moodi ei saa siis minuga võiks ikka teinekord ausalt käituda ja mulle halvasti öelda või korrale kutsuda, kui ma olen seda väärt. Ma tahan, et teie Ott, Liisa, Sass, Kadi ja Kadri(mu kallis õde), tõsi osa inimesi jäävad nimetamata ja meelega kuid te teaksite, et olgu ma vahel ikka mõistmatu, teid ma ei unusta ja jään tänuvõlgu. Kahju on endistest sõpradest ja tuttavatest aga elu veereb ja liigub, mõni suudab seda suunata mõni mitte..Elage ja rõõmustage, sest mina ikka rõõmustan teie üle.

2007-01-30T17:32:00.000+02:00

Huvitav, kuidas teinekord ka kõige osavam mägironja võib kukkuda või akrobaatiliseim
nööriljalutaja libastuda. Ma ei tea kuidas teistega on aga ise ma lahterdan inimesi, mitte stiilis kes
pahad, kes haisvad, kes ebapopulaarsed, vaid inimesed, kellest tasuks eemale hoida,
kes salakavalad,
kes pahatahtlik, kes kade jne. Nii teen ma ka mõttetega, on mõtteid mis lihtsalt löövad rutiini sassi
ja keerab su pea teistpidi. mul on peas ideaalne vangivalvur igasugu saasta ohjamisest, nii et ma
isegi ei tunneta millegi eksisteerimist, kuid paraku on igal inimesel mõtteid, mis liiguvad kui
vaimud, nende jaoks ei eksiteeri müürid ega aeg-need mõtted käivad oma rada, tulevad ja lähevad.
On siiski äärmuslikke meetodeid ohjamiseks, aga see tõmbab ja haavab juba teisi mu ümber
(lõpptulemusena). Ah metsa, ma lähen ja olen kalju edasi, mis sest et ranna ääres ning tuule ja lainetele avatud. Homme või päev pärast homset näete mu uut
blogi, ma juba tean millest kõnelen(minu arvates hetkel väga vajalik)....

Aitäh!

2007-01-24T16:14:00.000+02:00

Ma ütlen kõigile, ükskõik milline imetaja ka seda blogi ei loe. Igal ühel on keegi. Ole kui üksik tahes(teistest inimestest hüljatud), tõsi inimene on algselt karjaloom, kuid....Nüüd ma nägin, et alati leidub päästja, kes või mis see on, ei oska öelda. "Ta" eksisteerib, kuidas teda tunnetada, temast arusaada? Sa näed kuidas sul teinekord roppumoodi veab, kuidas sulle kukuvad sülle ootamatud õnnepoognad....Kuidas pisidetailid, mõttetud tegevused, olemised toovad sulle tagasi midagi ennekuulmatut, ka su kannatused tasutakse-harmoonia. Ära ainult rohkem halba sünnita. Te halate, nutate, kurdate enda elu üle? Kellel seda probleemi pole olnud? Ma tean mis on laugas ja mis on taevas, ma olen mõlemas käinud ja ühes eksisteerin. Ma olen nüüd õnnelik, et ma pidin taluma kõike seda, mida ühiskond nimetab ühesõnaga eluhammasrattaks. Te ütlete, et ei suuda enam, tahan kohe olukorra muutust? Tahate enda tsükli kiiremini lõpetada?-Meenutage, millal see mõte teil tekkis ja mis kõike pärast seda on juhtunud! Krt, terve protsess, enda välja töötamine, kõrvalt analüüsimine, järjekindluse ja isiksuse proovile panek, mina vs maailm, midagi paremat polegi kui selle läbi elamine ja olemine. Siis te näete, mida tähendab elu ja see on endiselt väärt elamist ja pühendumist.
Hoidkem ja käitugem nii nagu me annaksime ise inglitele õpetust, mitte nemad meile! Senikaua ma aga tänan ja hindan mis mul on ja mis tulevikus antakse ja võetakse.

Miks?-lihtne, kas pole...

2007-01-19T15:40:00.000+02:00

Ma lootsin, et suudan teile kokku kirjutada midagi mõttega, aga ma kardan siit tuleb lihtsalt mu

hetkeline väljaelamine. Käisin kooriga laululaagis, täitsa vahva oli koos terve kooriga koos laulda,

sedavõrd ilus. Mis jama oli, ma arvasin, et sinna koguneb ka mõistlikku rahvast, no süsteemis, kes

ei virise, ei röögi mingi mõttetuse peale, naeratavad endale, ei käitu loosungiga(look at me, look at

me) jne. kohutav, ma oleksin ümbersõnastatult läinud ühest loomaaiast teise. Tüdrukutest leidis õnneks rahumeelsemaid, poistest aga....nu üks oli aga seegi krt oli teise orientatsiooniga(ilma mõnitamata). Kas minust on saanud pessimist? Miks tähelepanu on inimestele nii tähtis? miks vähesed suudavad loomulikult käituda? täna rääkisin veel ühe klassiõega, küsisin, et mis sina peale kooli teed?-"lähen tööle" ja peale seda?-"võtan rikka ja hästi vana kõbi meheks". Üritasin sinisilmset mitte solvata ja andsin nõu olla võimalikult uss, kaotada armastamis võime ja hoida küüned enda poole, siis ehk suudab raha kokku ajada. Masendav nõuanne, ma tean et see on suhtumiselt vale, aga p*****, muud moodi sa ei ela välja, kui pead teiste seas eksisteerima. Oh tehke eksperiment, minge pessimistide keskele ja naeratage neile, rääkige ka mõni hea anektoot-mõni ehk muigab, sedagi kõrgi olekuga. Hiljem kuuled seljataga jutte õnnelikkust ja naiivsest tüübist?(I wonder who is it?).....ah mis muud, kui jätkame eksisteerimist, ma arvan ja kardan, et tuleb endalgi mõneks ajaks selg "tõele" pöörata ja enda materjaalsele tulevikule mõtlema hakata.

2007-01-17T16:14:00.000+02:00

Nii, nüüd on jama, minu karikas on täitumas. Milles probleem? Mul viskab toanaaber üle. Alguses oli ta pidev vadistamine täitsa nauditav, kuid nüüdseks on sellest saanud elav Lutsifer. Ta ei lase mul rahus keskenduda, ma ei suuda isegi nolaifimist nautida.....ma arvan, et panen lihtsalt lähiajal köögiuksele luku, hangin mingi madratsi ja kolin sinna koos enda kraamiga.....ahjaa, teen ka kindlalt graafiku, millal uks on avatud. Ma loodan, et sa loed seda ja lõpetad mu tüütamise. Ah ja, täna ma rääkisin ühe junniga(släng mõistele väga noor) 1 klassist, tuli teine rahulikult mu juurde ja silmitses mind ja mu joonestamist(olin raamatukogus ja tegin seal n-ö kiiremaid tõmbeid). Poisiklutti huvitas mu tegevus ja ütles, et see olevat koguni kaunis ja puhas....noo aitäh. Igatahes alustasin temaga alguses vestlust, pärast tehtud komplimenti ja andsin talle paberit, kui sain teada, et talle meeldib joonistada, ah ja..üks üleliigne HB vahetas ka omaniku. Ma rääksin temaga ja küsisin alguses selliseid lihtsait küsimusi(stiilis, kas sa joonistada autot selle pärast,et tahaksi ka endale suurena ühte). Kuni tegin kolm provatseerivat küsimust....
Mina " Miks inimesed eksiteerivad?"
Junn "Ma ei tea"--ilme oli sellina nagu tal lihtsalt puuduksid sõnad kirjeldamiseks
Mina "Aga kas ma saan seda teada enda elu jooksul?"
Junn "Ei saa..."
Mina "Kuid millal ma siis selle avastan"
Junn "Hiljem"

Nii rahvas, igaüks tehku omad järeldused.....
Mul tekkis igaljuhul üks mõte, mida hakkan veel see aasta enda koolis elustama....poisikese poolelt........

Sõna õnnetus on me endi väljamõeldis!

2007-01-16T15:31:00.000+02:00

Nüüdseks on möödas veidike aega sellest korrast, kui viimati postitasin. Kadunud aeg ise ehk polegi niivõrd pikk, kuid sündmusi on olnud tohutult või siis emotsioone. Aga esmalt, aitäh teile kogu südamest, kes te viitsite mu targutamist kuulata ja sellele veel kaasagi mõelda. ma pidasin ennast inimeseks, kes suudab ja isegi soovib olla üksinda ning jäädavalt ka nii olla. Silmad on avatud! Ma soovin, et igaühel oleks olemas see õnn, mis minu sülle on langenud.
ma olen ego. Nii, nüüd sai see välja öeldud. Jah, ma tahan n.ö maailma päästa ja teha inimestele selgeks, et saab ka ilma teisele kanni keeramata. Pole tarvis olla õel, julm ja vastik. Ma mõistan neid inimesi, kes seda on-kõigele on olemas seletus, lihtsalt ole mees ja oska seda näha, õpi vigadest ja muuda ennast...oh, mis ma sellest ikka seletan. olgem konkreetne, igaüks, kes minu nähes on kedagi teist ahistanud või käitunud julmalt kellegi teisega, sellele inimesele olen läinud ja teinud selgeks, mida julmus tähendab(seletus võimalusi on erinevaid)....ainult jääge mulle vahele(ego lause)...ise aga suhtun igaühesse kui võrdsesse ja loodan seda ka teistelt.....minult on küsitud, et miks kogu see kannatamine, isegi olen selle üle juurelnud. Minu arvates kannatab inimene just nii palju kui ta on seda võimeline tegema, ärgem olgem õnnetud. Näiteks, kui praegu kukkuks mu dell kusagile maha(nu seda on juba tegelikult jutunud), no lendaks tõesti algosadeks laiali. Jah, ma olen endastväljas alguses. lõpuks ütlen endale, et juhutus siis juhtus. kogun jupid kokku, parseldan maha, hakkan raha kokku ajama ja seda kiiremas korras, kuni ostan endale uue. Tulemus, pärast maha kukkumist ma õppisin inimesi paremini veenma ja valetama(paraku tuleb müügi käigus musta halliks rääkida, tegemist on patulise oskusega, kuid paraku vajalikkuga), leiutasin uue ja kiirema viisi raha toimetamiseks enda juurde, õppisin olema veelgi kokkuhoidlikum, ehk hankisin ka ühe kiirema tööotsa-sealt aga tuleb juba kindel kogemus ja isegi paberile panduna, õppisin uut arvutite sisemuse kohta(eks ikka vahid erinevaid tükikesi, kui poetad neile viimse pisara) ja millist oleks järgmine kord targem osta. Ja nüüd kõige tähtsam, mulle on antud võime rääkida, seega ma võin teoorias enda vead kellegile etteladuda, kust teine leiab raudselt midagi õpetlikku. Raha tuleb, raha läheb, aga kogemusi ei saa keegi mult ära võtta. Öelge, ajan ma jama??? Tõsi, see ei tähenda, et ma ajan praegu enda delli maha ja tantisin ümber selle puruhunniku rõõmust. Krt, mul on tulemas eksamid ja vaja veel üks uurimus valmis kirjutada ning igatepidi aitab Kiisuke mul aega kokku hoida. jutu mõte, olukord on halb, kui me seda ise halvana serveerime.....

Kes tahab olla lahe?

2007-01-11T14:07:00.000+02:00

Sind kisub eemale miski väljastpoolt tulev? Muretse siis endale ometi aega, et õppida juurde midagi head, ning lõpeta ringiekslemine. Kohe aga tuleb silmas pidada teistki eksiteed: ka tegude kõne on tühi neil, kes on end elamisega ära vaevanud, ilma et neil oleks eesmärki, millele täielikult suunata iga püüdlus ja kujutlus.

Marcus Aurelius

Suunaksin tähelepanu just teksti teisele poolele. Kas kõik, mida me igapäev teeme omavad sihti just meie eesmärgi poole?

Kui paljud üldse omavad eesmärki? Ma ise usun, et igaühel on mingieesmärk väljakujunenud, enamikel on see naudingutest juhinduv ja alateadvuses peidus, igavpäeva elus nad lihtsalt elavad ja hingavad, mõtlemata miks on neil tarvis näiteks autojuhilube, peale selle, et see annab võimalus sõprade ees poosetada või miks on vajalik lugemis oskus ja loogiline mõtlemine peale selle, et saad lugeda mingit stiinat või kroonikat ja juurelda endamisi, kuidas mina käituksin kui mu kallim mult raha väljapressiks. Ma ei taha norida kellegi kallal, kuid iga tegevust peab saatma küsimus(kas mul läheb seda edaspidi vaja enda unistuse täitmisel). Alustame algusest, kumba eelistad, kas matemaatika ülesannete lahendamist(ees on eksamite periood ja on ka mingi soov ikka edasi õppida kuskil) või rahvaga linna peal ringi chillimist ning arutleda teemal, kes on ilusam, kus oli vahvam jooming, palju keegi kannatas, kellel on kallim mobiil jne-. Tuum: 2h mata ülesannete lahendamist kingib sulle 2 vahest isegi kolm punkti eksamil, linna vahel pläkuatamise ajal sa aga kinnitad endale teada fakti, et sõber tomil on ilusam tüdruk sinu olenematu vastu ja Jaagu nädal vana telefon kallim ja mängulisem kui sinu 3310.(?) kehtib ütlus „elatakse vaid korra“

No olgu, võetakse seda tõena, kuid 24/7 pidutsemine viib su sotsiaal hoolekande ukse taha istuma? Kus siis asub su viina võtmis oskus või mitu kikut sa oled löömingus kaotanud? Kui muu teid liigutama ei pane siis lihtsalt nentige, praegu ei liiguta siis vara ka ei kogune. Oh, pole ma isegi täiuslik, kuid tean, et saan tulevikus järjele ja ka sellisele, millega võin rahul olla. Mul on kahju nendest inimestest, kes ei suutnud nooruses ja kümnendik pärast seda mõelda tulevikule, nüüdseks tulemuseks on tavaliselt alkoholism, kärisenud abielud, sohi lapsed ja nendegi peksmine...nuu lihtsalt katkine olek...jama...

*"Olgu, oleme siis lahedad edasi..."*

küsimus?

2007-01-10T18:23:00.000+02:00

Ma olen sellel teemal juba varemgi ühe inimesega arutlenud, kuid me mõlemad jäime kinni enda arvamustesse, süsteemis mina mõistsin(ma proovisin tõsiselt arusaada) tema arvamusest, kuid ei muutnud enda oma. Hästi.
Ma olen seda varemgi näinud, kuid hiljuti olen sellele selgemat tähelepanu haknud pöörama, nimelt pool, ei rohkem, umbes 2/3 kohati koguni kolmveerand on haiged. Ei, ma ei vihja vaimuhaigusele(kuigi see on sellega seotud), ega füüsilisele arengule või hetke olukorrale. Kuidas nüüd öeldagi...nad on nagu tasakaalust väljas, sellest ka see pidev ärritumus, kiirustamine, igasugu viiruste ja külmetuste levik, hetke emotsioonide ületulv jne. Sellest saa aru juba kui inimesele peale vaadata, lihtsalt ütleb ära ja veel lisaks.....oh, ma parem vaikin. Jutu mõte on et sellised inimesed on haiglates õdedeks/arstideks, linnas patrullijateks, koolis õpetajateks ehk kohtades kus nende otsustest sõltub teiste kasvatus.....kuidas saab selline tasakaalutu inimene(ka selline on rivist väljas kellel pole otseseid probleeme, vaid stress ja pinge) õpetada teisi mõtlema, kirjutama, lugema ja olla väikesele jumbule ka osalt emme-issi eest????? Või arst mõista inimse probleemi, mis avaldub küll füüsiliselt, kuid kui läte on vaimu tasemel ja mõtte juures?? Või olgu, kõige äärmusliku variant, enda taskust pärit. Kooli psüholoog, keda pidin põhikoolis teinekord tihti külastama(nu kes on ingel) püüdis mõista, vale ta ei püüdnud, tal oli alati juba diagnoos valmis enne inimese nägemist oli täielik sisemine segadus, segadus mis oli omanud juba stabiilse vormi. haige aitab haiget tervenema......kas ei tundu veidi irooniline?? Tõsi on ka erandeid, näiteks kaks õpetajat mu koolist, üks neist annab ka mulle tundi, teine tegeleb põhikooli disiplineerimisega. Eriti minu oma, vaatamata pikkadest tööpäevadest ja väiksest lapsest kodus on ta tasakaalukas ja harmoonias iseendaga, sellist inimest on tavaelus fantast kuulata ja tema jutule kaasa mõelda endamisi...Andku tulevik meile rohkem taolisi inimesi ja tsiteerides ühte inimest Fantastilisest nelikust "tulevikus me näeme mõtlemise muutumist"
ah jaa kuidas eelmise blogi kuupäeva muuta, ma postitasin ta küll 10. kuid valmis 9. mu kiisukese(mu kauni delli nimi) wordis, eesmärgiga see 9. kuupäeva alla ka panna.

Nüüd tuleb koht, mida ma pean paratamatult tegema. Vabandama. Ma olen hiljuti üsna vastikult käitunud ja seda eriti kindla kolme inimese suhtes, kes on mulle ikka kallid ja armsad, kuid kellest ma hoiaksin parema meelega teinekord eemale, et iseennast mitte petta ja teisele anda edasi valesid "sõnumeid", kui keegi teist peaks seda lugema siis ma usun, et te tunnete end ära....andke andeks ma ei taha paha, kuid mingi osa pole lihtsalt minu võimuses....

Öine dilemma

2007-01-10T07:51:00.003+02:00

Oh, kell on 23.00 ja 3.5 h autokooli jaoks teooria õppimist seljataga. Lõppkokkuvõte: juhe. Tööd on veel vaja teha, nimelt 30 kordamis küsimust ajaloo kt jaoks mis ülehomme. Vaevalt ma täna enam viitsin sellega end vaevama hakata, kuigi tõsi, energia on olemas, mõistus funktsioneerib ka piisavalt, kuid lihtsalt ei viitsi. Samas tean jällegi, et homme on mul veelgi raskem-siis on vaja kogu ports läbi närida. Miks üldse inimesed teevad tulutuid ja mõttetuid asju ning lükkavad kohustusi hiljemaks, mille hetkeline täitmine on kergem, kui homne, mis tükk maad raskem. Kas see viitsimatus ja laiskus on tõesti osadel nii tugevalt sisse juurdunud? Kas hinne 5 polegi see vajalik ergutaja või klassikaaslaste kadedad pilgud egot upitav? Viitsimatus kuulub järelikult nõrga karakteriga inimeste hulka. KAS MA OLEN NÕRK? Teate, sellest blogist on isegi kasu olnud, pean siiski veel järgmise h üleval. Olgu sellest mulle tulevikus kasu...(ma vihkan hommikuid)....vabandust, kui te siit midagi huvitavat ei leidnud või õpetlikku, ma ei jaksa hetkel ja kui hakkaksingi juurdlema keerkasin ka viimase tahte õppida metsa taha. Õnnistame jacobs 3 in1!!!

tänane päev

2007-01-08T19:05:00.000+02:00

Kas ka teatakse, kui etteaimatav, kõik on? Kuid natuke minevikust.
Head uut aastat!
(pole hullu, et see nüüdseks juba kulunud on) Ma olen viimasel
ajal üha enam
hakanud juurdlema erinevate teemade ja nendes peituvate küsimuste üle?
Tehtud on seda varemgi, kuid siis kui olin kuskil vangis(ootasin
rongi või bussi
ning midagi polnud lihtsalt teha) Palun vastatke mulle, milleks kõik see mida
me tahame saavutada ja mis meil on? Raha on ajutine, auto on
ajutine, kodu
on ajutine, viha on ajutine, nõrdimus on ajutine, , poiss on ajutine
, tüdruk on
ajutine, ka sõber on paraku ajutine. Isegi mina olen ajutine!!(appi)
Kõik lõpeb üks hetk siin ilmas aga igaüks, pole vahet, mida ta ei taha
, soovib luua midagi
püsivat ja kindlat.
Kurvastus, mateerias ei peitugi võtit, bmw polegi mu õnn,
' Britney Spears mu voodis
polegi see "õige"!!! Mis saab lapsed? Just nimelt laps, igaüks on
laps olenemata sellest,
kui vana ta on ja kui kogenenud, on lihtsalt kalgistunud ja arvamustesse
tahkunud täiskasvanud. Soovite jätta endast märgi, midagi igavest- olge
kas suurim ja
vängeim roimar või headus ja ingli mõtlemisega(hiljem selleks ehk ka
saades) inimene.
Nemad jäävad rahvaste mällu ja sööbivad nende juttudes- elas kord.
Soovin edu valiku
tegemisel, kuid luban, et kõik siin toimub bumergangi näol. Halbadele
leidub alati
vaenlasi(paraku ka liitlasi). Vaagigem korralikult ja kindalt, pärast pole
enam aega
kahetseda(minevik jääb alati minevikkuks) Hektel olen ühes neti punkit juures olevas kõrval ruumis, ligidal peetakse
pidu
ja mind lasti ikka sisse. Kuidas? Ole inimeste vastu sõbralik ja naerata,
ole õnnelik
ja ümbrus on õnnelik...ja "imed hakkavd juhtuma" Vabandust, aga ma
ei jõua enam
kirjutada, tädide pidu on lõppemas ja minust oleks vägagi ebaviisakas
neile siia
veel ette jääda....

Enese tutvustus.

2007-01-08T18:53:00.001+02:00

Kes ma olen? Kas keegi üldse saab sellele küsimusele vastata, mõeldes ennast?

Kujutlega palun koos minuga ette järgnevat. Lähete ühe ukse juurde, see on lukus, kuid on siiski lahtikeeratav väljast poole, kummaline.

Asute lukku lahti keerama...oh jama, lukk streigib. Alles peale pikka pusimist ja järjekindluse võitu uks avaneb-...kuid lukus olnud ragin muutis selle käigus millegi pärast enda kõla, andes mõista, et igavesti see lukk enda seisukorda ei hoia.

Teile on räägitud, et seal toas asub üks omalaadne ja isegi kaunis mänguasi. Sisenedes leiate eest toa, mille põrandale on laiali pillutud puzzle. Kuna tee on juba maha käidud ning lukk "võidetud" siis proovite õige näha, millise puzzlega on tegu. Leiate kaane ja näete seal pilti-see tundub huvitav ja isegi kergesti lahendatav. Otsite üles esimese servatüki, asetate selle teistest eemale ja hakkate teist otsima. Otsides näete, kuidas osad tükid nagu ise liiguvad -. Jaburus, kuni korraga avastate, et tuul puhub aknast sisse,kergelt pahandades lähete proovite tuuleukse sulgeda, kuid otsides näete, et sellel on puudu terve aken. Olgu, kergelt ärritatuna, otsite üles kaks ääre tükki ja veel mõned...möödub hetk - tükid ja pilt ei kattu! Mõõt on täis, vihastate, virutate neile maas vedelevatele kujutistele ja lahkute ust kõmistades. Nii käitub enamus seda tuba külastanud rahvast...need, kes on olnud kannatlikud laovad puzzle kokku, pärast vaevarikast otsimist mööda tuba kapide vahelt ja voodi alt, leides mõne tüki isegi väljas pool tuba olevat saate enda ette isegi 1000 läheneva arvu. Teda külastab vahel mõni võõraski, kes on tüki selle Kannatliku kätte toonud ja öelnud, „See jäi kuidagi mu taskusse...“Ainult üksikud on avastanud, et 1000. on kadunud, kadunud seda kõige lootusetumas tähenduses. Nad on vandunud oma ette ja küsinud justkui ei kellegilt, kus sa oled??? Kuid puzzle ei saa vastata, ta ei oska rääkida ja kui oskaks, ikka vaikiks ja ehk ongi nii teistele parem, teadmatuses paikneb teinekord ilu...

Mina olengi see puzzle. Milline ma välja näen? Kas jätkub teil kannatust?. Minu võimuses on tuul, mis sisse puhub-ta võib olla teie vastu või poolt...

See ehk olengi mina, ei oss, ei "karvane"(metal-vend), ei rollimängija, ei õpilane, ei sportlane, ei memmekas, ei vapper, ei sõber, ei vaenlane...jne. Kuid ma olen seda kõike ja mitte ühtegi täisvääriliselt.

Edu! Ma imetlen teid, kui te jaksasite selle läbi lugeda-teid nägite hetkest enda ees erinevate kaarte ja nurkade, kurvide ja lõigetega, räbaldunud puzzle tükikest...ma "lohutan" teid, see on kõigest ilmutus, te näete seda, kuid ei saa katsuda!....! :D